Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid patsiendile › Ema ja lapse hambad › Lapse toitmine eri vanuses

Lapse toitmine eri vanuses

 0 häält
Riina Runnel
02.nov. 2001
Dr Riina Runnel annab nõu, millist toitu anda 1-3 aastastele lastele, et nende hambad kasvaksid terved ja tugevad. Räägitakse ka laktoosi ja suhkru mõjust lapse suutervisele.
Loe ka neid

*Laste hammaste areng
*Hammaste suhulõikumine

Imiku toitmine

Imiku toit on ema rinnapiim. Selle koostis on eeskujuks kõigile tööstuses toodetavatele piimasegudele. Rinnapiim rahuldab lapse kõik vajadused kuni 6. elukuuni, pärast seda ainult piimast lapse kasvamiseks ei piisa. Siis vajab ta rohkem rauda ja uusi valke, samuti kiudaineid, et soolestik töökorras püsiks.

Võimaliku allergia tekkimise seisukohast on väga oluline, et ei alustataks tahke toidu andmisega enne 5.–6. elukuud.

Laps reguleerib ise näljakisaga oma toidukordade arvu ja sagedust, kuid peab arvestama järgmist – mitte liiga harva (laps jääb nälga) ega liiga tihti (poolseeditud toit on veel maos, uus piim ei lase seedimist lõpetada ja paneb kõhu valutama). Söögikordade arv on ära toodud paljudes noortele emadele kirjutatud raamatutes, seda võiks arvestada, aga mitte pimesilmi järgida. Tavaliselt sööb imik esimestel elukuudel 6–7 korda päevas, esimese eluaasta lõpul 4–5 korda. Tähtis on, et laps võtaks kaalus normaalselt juurde. Emad kipuvad liialt muretsema, kas laps ikka sai kõhu täis. Kontrollimiseks võib pidada kaalukõverat, kaaluda ei ole vaja sagedamini kui kord nädalas.

Terve esimese eluaasta vältel antakse imikule iga päev tilkadena D-vitamiini. Kogus võib olla erinev, olenevalt paljudest asjaoludest, määrab selle pere- või lastearst, kelle juures imikuga kontrollil käiakse. Ilusatel päikesepaistelistel suvepäevadel võib teha ka D-vitamiini andmises vahe.

Ema rinnapiim sisaldab vähesel määral ka suhkrut, see ei ole aga lapse hammastele nii kahjulik kui glükoos, mida kasutatakse laste toidu ja joogi magustamisel. Laps, keda ei ole harjutatud magusa joogiga, ei oska seda ka nõuda. Kaasaegsete seisukohtade järgi ei vajagi rinnapiimatoidul imik jooki, kui see on vajalik, siis parim lisajook imikule on puhas kraanivesi, mis keedetakse ning jahutatakse kehatemperatuurini. Vett on mõtet keeta niikaua, kuni lapsele ei anta lisatoitu. Teades meie kraanivee kehvapoolset kvaliteeti, on õigustatud ka hilisem veekeetmine. Võib tarvitada ka mittegaseeritud naturaalset pudelivett.

Kolmandast elukuust alates võib lapsele anda üheks toidukorraks veega lahjendatud suhkrustamata marja- või puuviljamahlu; kui ema saab küllaldaselt puuvilju, võib nende andmist veel hiljem alustada.

Kui emal rinnapiima jätkub ja imik kaalus normaalselt juurde võtab, võib hakata lisatoitu andma 5–6-kuuselt. Alustada võiks kartuli-, juurvilja-, marja- või puuviljapüreega. Kuigi ema tahaks lapsele anda võimalikult mitmekesist toitu, on soovitav uute roogadega last harjutada ükshaaval, jälgides samaaegselt mõju imikule (kas ei esine kõhulahtisust, löövet vms). Vanem kui 6-kuune laps võib süüa putrusid, liha ja kala. 10–12-kuune laps nõuab sama toitu, mida kogu peregi sööb, vältida tuleks siiski liiga rasvaseid ja vürtsiseid toite.

Esimesed lisatoidud peavad olema peenestatud, hea abivahend selleks on nuimikser. Imiku kasvades peaks muutuma toit järjest tükilisemaks, et laps õpiks närima. 10-12- kuuselt tahab laps ise süüa, selleks ajaks peaks ta juba olema harjunud tükitoiduga. Närimiseks on eriti head puu- ja juurviljad, mis tugevdavad hambaid ja annavad tööd sügelevatele igemetele.

Kui laps on imikueast välja kasvanud, on janu kustutamiseks sobivaim vesi. Tuleb arvestada, et piim on toit ja seda sobib anda hommikusöögi ning oote juurde.

Piim on väikelaste põhitoit. Piimatoodetel on hambaaukude teket vähendav toime. Piimas leiduv piimavalk koos kaltsiumi ja fosfaadiga hoiab ära hammaste kõvakudede pehmenemise, mida suhkur suus põhjustab. Piimas olev piimasuhkur ehk laktoos ei ole hammastele nii kahjulik kui tavaline suhkur. Piimasuhkur võib põhjustada lastel hambaaukude teket, kui imetamist jätkatakse ka teisel eluaastal (eriti öösiti) või kui piimapudel antakse uneajaks voodisse. Öösel ei ole süljenäärmete tegevus nii aktiivne kui päeval ja suhkru hambaid lagundav toime pikeneb poolelt tunnilt tundideni.

Lehmapiimale allergiliste laste menüüst tuleb kõik piimatooted eemaldada. Toiduvaliku peab planeerima koos perearsti ja dietoloogiga. Piim asendatakse teiste toiduainetega ja piima-allergikutele mõeldud spetsiaalsete piimasegudega. Laktoosi ehk piimasuhkru talumatus ei ole allergia ja ei nõua kõigi piimatoodete eemaldamist. Sageli taluvad need inimesed hapendatud piimatooteid. Küpsetatud juustus ei ole laktoosi, see sobib kaltsiumi allikaks. Piima väljajäämisel menüüst asendatakse see sageli mahlaga. Hapu mahl suurendab hambaaukude tekkevõimalust.

Kui laps õpib närima, on juust ideaalne järelroog. Juust kaitseb hambaid söömisel tekkiva happe mõju eest. Kõige parema toime saab juustu tarvitamisel ooteks ja põhiroa lõpus. Kõvad, küpsetatud eedam- ja emmentali tüüpi juustud on hammastele paremad. Need nõuavad närimist, viibivad suus pikemat aega ja stimuleerivad sülje eritumist, mis uhab hammastelt toiduosakesi.

Mitmekesine toit - sisaldab täisteravilja, aed-, juur-, ja kaunvilju, pähkleid, marju, puuvilju ja on täiendatud piimatoodete ja munadega - täidab kõik raseda, kasvava lapse ja imetava ema vajadused. Selline toit sisaldab piisavalt hammaste arenguks vajalikku kaltsiumi. Taimetoit ei sisalda küllaldaselt energiat ja lapsele vajalikke aineid.

Aedvili võib kulutada hambaid, eriti kui tarvitada sageli happelisi sööke-jooke. Happed söövitavad koos suhkruga hamba pinda. Kõvad aedviljad kulutavad hambaid mehhaaniliselt. Hambaid ei tohi pesta vahetult peale happelise söögi või joogi tarvitamist. Andke süljele vähemalt pool tundi aega suu happelisuse neutraliseerimiseks.

Suhkur ja lapse suu

Laps armastab magusat. Magusat ei ole vaja hakata pakkuma enne, kui laps seda ise nõuda oskab. Teda ei tohiks harjutada suhkruste jookide ja toitudega. Hammastele ei ole kahjulik mitte kasutatud suhkru hulk, vaid see kui tihedasti päevas seda tarbitakse. Sage igapäevane magusa tarvitamine kahjustab hambaid ja suurendab hambaaukude teket. Suhkur võtab ära näljatunde ja söömata jääb põhitoit. Maiustused jäägu söögikorra lõppu magustoiduks. Selline magusa tarvitamine ei ole nii kahjulik kui vahepealne näksimine. Puuvili ja marjad sobivad söögikorda lõpetama, nad annavad hammastele närimist ja suurendavad sülje hulka. Mesi on hammastele sama kahjulik kui valge kristallsuhkur – nende mõju on ühesugune.

Valmistoitude kasutamise lisandudes kasvab n. ö peidetud suhkru määr meie toidus kogu aeg. Ksülitool on hammaste seisukohast kõige turvalisem magusaine. Kaariest tekitavad bakterid ei ole võimelised ksülitoolist energiat sünteesima, samuti suureneb süljeeritus. Ksülitoolnätsu ei tohi anda väikelapsele, kes selle alla võib neelata. Liigne ksülitool võib põhjustada kõhuvalu ja -lahtisust.

Lapse arenevad hambad ei ole veel nii tugevad kui täiskasvanutel ja kahjustuvad kergemini.

Märksõnapilv