Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid patsiendile › Haigekassa ja hambaravi › Kuidas toimib Eesti ravikindlustussüsteem?

Kuidas toimib Eesti ravikindlustussüsteem?

 0 häält
Evelin Koppel
Eesti Haigekassa avalike suhete juht
17.märts 2009
Möödunud nädalal avaldatud artikkel Lõuna-Eesti haiglas pakutavast tasulise vastuvõtu võimalusest algatas kommentaariumis diskussiooni teemal, mida me sotsiaalmaksu makstes siis vastu saame, kui isegi vastuvõtule ei saa. Inimesed avaldasid arvamust, kas poleks mõttekam haigekassale üldse mitte maksta ja ise oma tervishoiu eest tasuda. Tarbija24.ee palus haigekassal selgitada Eesti ravikindlustussüsteemi tagamaid ning tuua näiteid tervishoiuteenuste hindadest.

Möödunud nädalal avaldatud artikkel Lõuna-Eesti haiglas pakutavast tasulise vastuvõtu võimalusest algatas Tarbija24 kommentaariumis diskussiooni teemal, mida me sotsiaalmaksu makstes siis vastu saame, kui isegi vastuvõtule ei saa. Inimesed avaldasid arvamust, kas poleks mõttekam haigekassale üldse mitte maksta ja ise oma tervishoiu eest tasuda. Tarbija24.ee palus haigekassal selgitada Eesti ravikindlustussüsteemi tagamaid ning tuua näiteid tervishoiuteenuste hindadest.  
Eestis on riiklikult korraldatud ravikindlustussüsteem, mis põhineb solidaarsusel. Solidaarsus seab üldise huvi tähtsamaks üksikisiku huvist. Üldiseks huviks ravikindlustuses on olukord, kus kõik kindlustatud ja nendega võrdsustatud isikud, pensionärid ja lapsed, saavad ühesugust arstiabi, vaatamata sellele, kas nad maksavad ravikindlustusmaksu või ei.

Kõigil sotsiaalmaksu maksvatel inimestel on ühesugune kindlustusmakse (Eestis 13 protsenti palgafondist), vaatamata sellele, kui tihti nad haiged on või kui palju nad arsti juures käivad. Solidaarsed on omavahel kõrgepalgalised töötajad madalapalgalistega, töötavad ja mittetöötavad elanikud, haigemad ja tervemad kindlustatud.

Tihti kipumegi unustama, et lisaks oma ravikindlustusele maksame kinni ka laste ja pensionäride, väikelastega kodus olevate emade ja pikaajaliste töötute tervishoiukulud. Ja kuigi ise oleme terved ega käigi eriti arsti juures, maksame kinni ka vanemate ja haigemate, kõige enam arstiabi vajavate inimeste ravi.

Kokku oli 2008. aasta seisuga ravikindlustatud inimesi 1,287 miljonit, kellest ravikindlustusmaksu maksab 674 000 töötajat. Kindlustatutega võrdsustatud isikuid, maksu mittemaksvaid pensionäre ja lapsi on kokku 577 000.

Kui palju maksab arstiabi?

Keskmiselt käib Eesti inimene arsti juures 6,4 korda aastas. Igaühe kohta, kes pole aasta jooksul kordagi arsti juures käinud, leidub keegi, kes on seda teinud 13 korda. Aastas on arsti vastuvõtte ligi 8 miljonit ehk 35 000 vastuvõttu päevas. Tervishoiuteenuse maksumus sõltub sellest, mis põhjusel inimene arsti juurde pöördub või millist ravi ta saab.

Eriarsti esmane vastuvõtt maksab haigekassale näiteks 184 krooni, sellele lisaks tasub inimene ise 50 krooni. Eriarsti korduv vastuvõtt on inimesele tasuta, kuid haigekassale maksab see 146 krooni. Kõige tavalisem vereproov maksab 36-41 krooni. Röntgenläbivaatuse hinnad jälle sõltuvad sellest, mida ja mis mahus uuritakse, kuid on vahemikus 100-200 krooni.

Kui inimene satub haiglasse, maksab haigekassa tema eest voodipäevatasu. Ühe voodipäeva hind sõltub jällegi paljuski sellest, millise haigusega inimene haiglas viibib. Üldhaiglas maksab näiteks sisehaiguste eriala voodipäev 853 kr, kirurgia voodipäev 941 kr jne.

Keskmiselt maksab üks voodipäev 1357 krooni. Kallimad voodipäevad (III järgu intensiivravis) maksavad aga ligi 10 000 krooni. 2008. aastal maksis üks sünnitus haiglas keskmiselt 11 400 kr, üks ravijuht kirurgias aga 20 000 kr. (Üks ravijuht sisaldab kõiki tegevusi, mida patsiendiga ühe diagnoosi ravimise käigus ette võetakse).

Pensionäride seas nõutuimad operatsioonid - silmkae operatsioon ja puusaliigese vahetuse operatsioon maksavad vastavalt 6600 ja 55 000 krooni.

Lisaks arstiabile kompenseerib haigekassa ka inimeste ajutise töövõimetuse (haigus-, sünnitus-, hooldus-, ja lapsendamishüvitised), laste hambaravi, hambaproteeside ning ravimite kulud.

2008. aastal võeti kokku 601 651 töövõimetuslehte. Lehe keskmine pikkus oli 15,3 päeva ja päeva keskmine maksumus 260 krooni. Kokku kulutatakse töövõimetushüvitiste peale 18 protsenti ravikindlustuse eelarvest. Soodusravimeid kompenseeriti 2008. aastal keskmiselt 1000 krooni ühe kindlustatu kohta.

Vaene, aga tubli

Eesti kulutab tervishoiule keskmiselt 5 protsenti SKPst. Muu Euroopaga võrreldes on see näitaja üks madalamaid. Meist vähem kulutatakse tervishoiule Bulgaarias, Rumeenias ja Lätis. Hinna ja kvaliteedi suhte poolest oleme aga 32 Euroopa riigi hulgas esimesel kohal, edestades selliseid suuri ja rikkaid riike nagu Inglismaa, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Skandinaavia riigid jne.

Patsiendisõbralikkuses hinnati Eesti tervishoiusüsteemi Euroopa teiste riikidega võrreldes 11. koha vääriliseks. See tõendab seda, et oleme koostöös raviasutuste ja tervishoiutöötajatega palju teinud. Samas on selge, et palju tööd on veel ees. Tervishoiusüsteemi arendamine on pidev protsess ning selleks, et kindlustatute ootusi rahuldada, tuleb tugevasti pingutada.

Märksõnapilv