Ajutised täidised juureravis

Marek Vink
8. juuni 2006


Ajutise täidise ülesanne on juurekanalite suudmete sulgemine visiitide vaheliseks ajaks nii, et pulbiruumi ei pääseks mikroobe.

Ajutise täidise ülesanne on juurekanalite suudmete sulgemine visiitide vaheliseks ajaks nii, et pulbiruumi ei pääseks mikroobe. Kindlasti on hermeetiline ajutine täidis (niiskuse toimel paisuv) tsinkoksiideugenooltsement. Hea ääresulu annavad ka IRM ja Cavit®. Hermeetilisuse kindlustamiseks peab ajutine täidis olema vähemalt 4-5 mm paksune ning selle alla ei tohi jätta vatikuuli.

Cavit®

Cavitit on kerge kavumisse asetada. See kõvastub suuõõne niiskuse toimel ja moodustab hambaga tiheda ääresulu. Cavit® võib olla lühiajaliselt (1-2 nädalat) ainsaks ajutiseks täidismaterjaliks väikestes kaviteetides, kui sellele ei lange suurt mehaanilist koormust. Äärelekke riski tõttu ei asetada ajutise täidise alla vatikuuli. Suurtesse kaviteetidesse ja pikaaegseks kasutamiseks Cavit® oma pehmuse poolest ei sobi vaid selle peale tuleb panna vastupidavamat materjali (näiteks IRM® või klaasionomeertsementi). Cavit® on kolme eri kõvadusega. W (white) on pehmeim, G (gray) on jäigem ja lihtsaim kaviteeti viia. R (red) on kõige kõvem ja seda on kasutatud ka väikeste furkatsiooniperforatsioonide sulgemiseks, sest Cavit® lahustub koevedelikes väga vähesel määral.

Tsinkoksiid-eugenool on juba kaua kasutatud vastupidav ja hermeetiline materjal. Väga pikaaegseks kasutamiseks siiski sobimatu Pehmuse tõttu ei sobi pikaaegseks kasutamiseks. Allergiariski tõttu kasutatakse seda tänapäeval järjest vähem. Lisaks võivad eugenoolijäänused takistada hiljem asetatava komposiittäidise kõvastumisreaktsiooni.

IRM® on akrüülmonomeeriga tugevdatud tsinkoksiideugenooli-baasil ajutine täidismaterjal. See on osutunud suu keskkonnas eriti vastupidavaks, kuid mitte nii hermeetiliseks kui eelpool toodud täidismaterjalid. Soovitav ongi IRM®i kasutada Cavit®i peal kui viimane üksi ei ole piisavalt vastupidav. Viimastel aastatel on lisandunud IRM®i kasutamine ka retrograadse täidise materjalina.

---

Klaasionomeertsement, komposiit ja amalgaam on pikaaegsel kasutamisel vastupidavad, kuid ei ole juureravi puhul äärelekkeriski tõttu soovitavad ainukese materjalina. Neid kasutades tuleks alla asetada Cavit®. Fosfaattsement on kõva ja vastupidav materjal kuid äärelekke tõttu võib juureravi puhul kasutada ainult Cavit®i peal. T.E.R.M. on uus ajutine täidismaterjal, millega on saadud tihe ääresulg ka kasutatuna õhukese kihiga.

Juurekanalitäidise materjalid

Juureravi viimases etapis täidetakse kanal püsivalt mitteresorbeeruva juuretäidisega. Tihe ääresulg kindlustatakse siileriga ja hermeetilise ajutise või alalise täidisega Juurekanali täitmiseks on mitmeid võimalusi, mida hästi osates on võimalik saada tihe täidis.

Siilerid (sealers)

Kanalitäidise tihvti hermeetilisuse tagamiseks kasutatakse sealerit. Siiler viiakse kanalisse tavaliselt peatihvtiga. Mõnel juhul ka reameriga, sõrm-spreaderiga, lentuloga, pabertihvtiga või gutabertštihvtiga, millega määritakse siiler hoolsalt kanaliseinale.

Tänapäeval on enim kasutatud kaheosalised pastad, mille üheks komponendiks on Ca(OH)2 või CaO (näiteks Sealapex, Apexit). Saadaval on ka eugenooli (Tubliseal), komposiidi (AH Plus) ja klaasionomeeri (Cetac-Endo) põhjal valmistatud juurekanalitäidise tihenduspastad. Tihendusmaterjalid jagatakse koostise alusel lahustil baseeruvateks (Kloroperkka), tsinoksiideugenoolil baseeruvateks (TubliSeal, ProcoSol), salitsülaatideks (Sealapex, Apexit), polümeerideks (AH26, AH Plus) ja klaasionomeertsementideks (Cetac-Endo).

Kloropertsh

Kaua kasutusel olnud gutabertshi ja kloroformi sisaldavate juurekanalisealerite (Kloroperkka®) kasutamisest loobutakse, kuigi nendega on saadud häid kliinilisi tulemusi. Antud siileri eesmärk on pehmendada guttabertsi ja lahustada tihvti pealispinda täitmise ajal, et saadaks võimalikult täpselt kanaliseinale adapteeritud juuretäidis. Negatiivse poolena tuleb märkida kloroformi toksilisust ja siileri kootumist (~12 %). Pikaajalisel uuringul saadi klorobertsi-rühmas võrreldes AH26 ja Procosoliga natuke kehvemaid paranemistulemusi.

Sealapex® on kahest komponendist kokku segatav pasta. Valmistaja reklaami järgi reageerib selle koostises olev CaO juurekanali niiskusega ja moodustub Ca(OH)2.

AH26® on kaua kasutatud vaigubaasil siiler. Pikaaegsel kliinilisel uuringul sellega saadud häid tulemusi. Probleemiks on kõvastumisreaktsiooni ajal vabanev formaldehüüd ja mõnikord ravitud juure värvumine tumedaks.

AH+® / Topseal® on AH26 järglane formaldehüüdi-vaba resiinil baseeruv siiler. Kasutamise kogemused on head, aga pikaaegseid uuringuid veel pole. 1999/2000.a seisuga on Põhjamaades soosituim tihenduspasta AH Plus.

Procosol® on kaua kasutatud tsinkoksiid-eugenooli baasil siiler. Pikaaegsel uuringutel saadud häid tulemusi. Eugenoolil on olemas siiski (teoreetiline) allergiarisk. Samuti põhjustab eugenool komposiidi polümeriseerumishäireid.

Laboriuurimuste põhjal on tihedamaiks osutunud tsinkoksiideugenoolil ja salitsülaadil baseeruvate tsementidega tihendatud tihvtid, vähem tihedateks aga Kloroperkkaga tihendatud tihvtid. Polümeeri ja klaasionomeeri sisaldavad tsemendid suudavad küll seonduda dentiiniga, mis aga ei tähenda automaatselt juuretäidise paremat kvaliteeti, sest sinna võib jääda poorsusi. Samuti võib nende kanalist eemaldamine juureravi ümbertegemise korral olla raske. Kliiniliste kogemuste põhjal võib siiski väita, et mingi konkreetse tihendustsemendi kasutamine omab ravi õnnestumise kohapealt vähe tähtsust.

Täidistihvtid

Ei tohi

  • olla süsteemselt toksilised
  • olla allergeenid
  • ärritada kudesid
  • lahustuda koevedelikes/ peab olema keemiliselt stabiilne
  • kootuda kanalisse asetamise järel
  • värvida hambakude ega reageerida täidismaterjaliga

Peab olema / võiks olla

  • antimikroobse toimega
  • hästi käsitsetav
  • pikkus ületäitmise vältimiseks kontrollitav
  • kanali seina järgi muganduv
  • dentiiniga nakkuv
  • nähtav röntgenülesvõttel
  • vajaduse korral kergesti eemaldatav
  • hinnalt odav

Hetkel ei täida ükski kasutusesolev juuretäidismaterjal kõiki eelpoolnimetatud tingimusi. Gutabertð on ülivõimsalt enim kasutatud materjal. Teised resorbeerumatud tihvtid on kas titaan- või hõbetihvtid ning titaan- ja plastsüdamikuga tugevdatud gutabertstihvtid.

Gutaberts

Guttapercha (keem transpolüisopreen) on kaua (alates 1860.a) olnud ülivõimsalt soosituim juurekanalitäidismaterjal, kuigi see ei ole oma omadustelt ideaalne, sest see ei kinnitu dentiini külge, sel pole antimikroobset toimet ja see kootub täitmise tehnikast sõltuvalt 1-5 %. Kuni 55°C on gutabertð kristalliline, mille järel muutub amorfseks. Gutabertstihvti koostis: 18-20 % guttapercha (kautsukitaoline aine), 60-70 % tsinkoksiidi, 5-15 % baariumsulfaati ja muid röntgenkontrastseid aineid ning 1-4 % vaha ja vaiku. Histoloogilised uuringud on näidanud, et kui gutaberts satub kontakti periapikaalsete kudedega, võib selle tagajärjel tekkida inflammatsioonireaktsioon.

Tihvte tuleb säilitada jahedas ja pimedas kohas ning enne kasutamist desinfitseerida (näiteks hoides neid 3 minutit kloorheksooli lahuses). On olemas primaar- ehk peatihvtid (master cones) ja (tihendus- ehk lisatihvtid (accessory cones).

Hõbetihvtid

Hõbetihvtid on samuti kaua kasutuses olnud. Muu kui gutabertstihvti kasutamine on olnud päevakorras erijuhtudel (näiteks väga kitsas ja kõveras kanalis). Hõbe on röngenülevõttel hästi nähtav ja tihvti on kerge asetada. Hõbetihvtide vastunäidustuseks on nende korrodeerumine, mis võib tekitada toksilisi ühendeid ning samuti väheneb juuretäidise tihedus. Teise põhjuse hõbetihvtide kasutamise vastu no põhjustanud raportid nn “hilistest ebaõnnestumistest”, kus juba paranenud juurepõletiku puhul tekib uus põletikukolle (reinfektsioon). Põhjuseks peetakse siileri aeglast lahustumist. Hõbetihvti tehnika korral kasutatakse vaid üht (kanali seina järgi mittemuganduvat) tihvti ning seega jääb siileri täita suhteliselt rohkem kanalivalendikku.

Titaantihvtid

Titaantihvtid on olnud alles vähe aega saadaval. Samuti ei ole neist saadaval uurimustulemusi. Teoreetiliselt spekuleerides võib arvata, et korrosioonirisk on võrreldes hõbetihvtidega väiksem, kuid hilise ebaõnnestumise tõenäosus on siiski suur samal põhjusel nagu hõbetihvte kasutades.

Gutabertsiga kaetud plasttihvt

See käib kaasas termoplastilise juuretäitmistehnikaga (Thermafil®), kus standardiseeritud plastsüdamikega tihvtid on kaetud gutabertðiga. Tihvte soojendatakse spetsiaalses seadmes 3-5 minutit (sõltuvalt suurusest). enne täitmist viiakse kanalisse siiler. Tihvtide on küljel väike soon, mida mööda pääsevad kanalist välja ülemäärane siiler ja gutaberts, et need ei tungiks periapikaalsele. Olemas ka 0.04 taper Thermafil-tihvte, mis sobivad näiteks Profile-nõeltega prepareeritud kanalitesse.

Gutabertsiga kaetud titaantihvt

See on Thermafil-tihvti teine versioon. Titaan on tugevam ja selle kanalisse viimine on kergem just kitsamates kanalites. Kuuma gutabertði tehnikaga kaasneb jahtumiskootumisest tingitud lekkerisk. Kuid mitmed in vitro-uurimused on näidanud, et ääresulg on hea just gutabertsiga kaetud titaantihvte kasutades. Potentsiaalseks probleemiks võib olla titaantihvti eemaldamine vajaduse korral.

Pasta-tüüpi juuretäidiseid on vastunäidustatud, sest need lahustuvad pikaaegsel kasutamisel ning mõned neist sisaldavad väga toksilist paraformaldehüüdi.