Käte hügieen hambaravis

Mikael Zimmerman
25. mai 2006


Käte puhastamine ja käte desinfitseerimine on kaks täiesti erinevat teemat. Käte puhastamise eesmärgiks on kogu nähtava mustuse eemaldamine. Korduv naha puhastamine seebiga põhjustab sageli naha ärritust, mis omakorda viib naha bakteriaalse kolonisatsiooni tõusule ja desinfektantide tõhususe vähenemisele.

Puudulik käte hügieen on kõige tavalisem põhjus infektsiooni ülekandmisel. See ei kehti mitte ainult hambaravi ja teistes meditsiiniasutustes, vaid ka laste hoolekandeasutustes, koolides, restoranides, vanadekodudes ja kodus. Käte vahendusel ülekanne on hetkel peamine tegur infektsiooni ohtudest kõikidele patsientidele, kuid tervishoiutöötajate hulgas on juhendite järgimine puudulik.

 

Puhastamine või desinfitseerimine

Käte puhastamine ja käte desinfitseerimine on kaks täiesti erinevat teemat. Käte puhastamise eesmärgiks on kogu nähtava mustuse eemaldamine. Korduv naha puhastamine seebiga põhjustab sageli naha ärritust, mis omakorda viib naha bakteriaalse kolonisatsiooni tõusule ja desinfektantide tõhususe vähenemisele. Seetõttu peaks seebiga pesema ainult tööpäeva alguses ning hiljem ainult juhul, kui käed on nähtavalt määrdunud. Kätel ja eriti küüntel on rohkelt mustust ja mikroorganisme. Tavalise kätepesu jooksul jäetakse suur osa käest (nt. parema käe pöial, küüned ja sõrmeotsad) kahe silma vahele (vaadake jooniseid „Käte hügieeni kunst” ja „Sagedamini ununevad piirkonnad”).

Käte desinfektsiooni eesmärgiks on eemaldada bakterid, mis ei kuulu normaalse mikrofloora koosseisu. Enamjaolt eelistatakse käte desinfitseerimiseks alkoholi baasil desinfektante seebi ja veega pesemise asemel. Alkoholi baasil desinfektant vajab vähem aega, toimib kiiremini, on nahale vähem ärritav ning mõjutab märkimisväärselt infektsioossete bakterite taset.

Pärast iga patsienti peaks käed põhjalikult ära desinfitseerima, kasutades alkoholi baasil desinfektanti, mis sisaldab niisutavat ainet. Kirurgia korral peaks toimeaine olema residuaalefektiga.

 

Kaks erinevat tüüpi mikrofloorat

Käte nahal ja küünte all olevate mikroorganismide hulka kuuluvad osaliselt niinimetatud „normaalne” või pidev naha mikrofloora ja osaliselt siirde mikrofloora. Pidev naha mikrofloora hõlmab mikroorganisme, mis tavaliselt koloniseerivad nahka ja küünealuseid. Need bakterid pole tavaliselt patogeensed ja pakuvad teataval määral kaitset patogeensete bakterite vastu. Pidevas mikroflooras on peamiselt Gram-positiivsed bakterid (nt. Staphylococcus epidermidis), kuid nahale ja küünte alla võivad koloniseeruda samuti potentsiaalsed patogeenid (nt. Staphylococcus aureus). Naha siirde mikrofloora võib koosneda mitut tüüpi mikroorganismidest, sõltuvalt sellest, mida kätega on katsutud (nt. sülge või verd).

Osa naha normaalsest funktsioonist on pakkuda nii barjäärilaadset kaitset mikroorganismide, kulumise ja keemiliste ainete vastu kui ka reguleerida kehatemperatuuri ja kaitsta keha dehüdratsiooni eest. Nahk on justkui läbitav membraan keha ja väliskeskkonna vahel. Tavatingimustel püsib naha paksus konstantsena ja välistest mõjutustest (kulumine, keemiline toime jne.) tingitud naharakkude regeneratsiooni taset juhivad erinevad rakufunktsioonid.

Normaalsel nahas leiduval rasval on oluline osa naha kaitsebarjääris. Katsetes, kus rasv sihilikult eemaldati atsetooniga (millel on naha rasvale sarnane toime puhastusainetega), stabiliseerus barjäärifunktsioon ligikaudu 50 kuni 60 protsendilise toimeni kuue tunniga, kuid täieliku funktsiooni taastumine võtab viis kuni kuus päeva.

Seebi puhastusaine lahustab rasva ja lõhustab valke ning eemaldab osaliselt rasva kaitsva kihi nahast. See on peamine põhjus, miks pesemist seebi ja veega peaks vältima ning õenduses peaks seda tegema ainult juhul, kui naha pind on ilmselgelt määrdunud.

 

Peamised erinevused toimes

Käte pesemine seebi ja veega 15 sekundi jooksul vähendab siirde mikrofloora hulka 10 korda ja 30 sekundi jooksul ligikaudu 1000 korda. Seebiga pesemisel võib seevastu olla vastupidine efekt (s.t. tõsta bakterite arvu kätel), mille põhjuseks on osaliselt ülaltoodu – käte naha kaitsebarjääri lõhustamine – ning osaliselt see, et teatud bakterite tüved võivad koloniseerida ja paljuneda seebilahustes. See kehtib eriti pseudomonase ja doseerijates olevate vedelseepide kohta.

Käte desinfitseerimine alkoholi baasil desinfektandiga 30 sekundi jooksul vähendab bakteriaalset mikrofloorat käenahal 10 000 korda ja 60 sekundi jooksul kuni 100 000 korda ning on seega märkimisväärselt enam efektiivne kui pesemine seebi ja veega.

Vaatamata sellele, et on ilmselged tõendid, et käte desinfitseerimine alkoholi baasil desinfektandiga on parem kui pesemine seebi ja veega, on viimane siiski kõige tavalisem käte hügieeni moodus õenduses. Õdede personalil on sageli enam usku antud protseduuri kui ainult desinfektantide kasutamisse kätel.

Alkoholide elukutsega seotud ohud on tähtsusetud, kuid kuna alkoholidel on nahale kuivatav toime, lisatakse niisutavat ainet, tavaliselt 1-3% glütserooli.

 

Alkoholid – esimene soovitus

Alkoholi baasil desinfektandid sisaldavad etanooli, isopropanooli, n-propanooli või nende erinevaid kombinatsioone. Etanooli kontsentratsioon vahemikus 70% ja 80% (mahuprotsent) on kõige tõhusam. Kõrgematel kontsentratsioonidel etanooli denatureeriv toime väheneb ning selle desinfitseeriv toime on väiksem.

Isopropanooli optimaalne desinfitseeriv toime on ligikaudu 60%-lise kontsentratsiooni juures (mahuprotsent). Isopropanoolide peamine puudus on selles, et see aurustub toatemperatuuril. Isopropanool ärritab limaskesti ja eriti hingamisteid, kui seda sisse hingata. Kasutamiseks valmistatud lahused (nt. käte desinfektandid) sisaldavad seetõttu madalamal kontsentratsioonil isopropanooli, ligikaudu 40% kuni 46%. Saavutamaks 60%-lisele isopropanoolile vastavat desinfitseerivat toimet, lisatakse etanooli, n-propanooli või teisi keemilisi desinfektante.

Üldiselt on alkohol tõhus desinfektant vegetatiivsete bakterite vastu, sealhulgas MRSA (metitsilliin resistentne Staphylococcus aureus), mükobakterite, seente ja enamus viiruste (s.t. kestaga viirused nagu herpes simplex viirus, HIV, gripi viirus, hepatiit B viirus ja hepatiit C viirus) vastu.

Alkoholid ei ole sama tõhusad ümbriseta viiruste vastu nagu hepatiit A ja poliomüeliidi viirus. Selle kompenseerimiseks on vaja kõrgema kontsentratsiooniga alkoholi või teiste desinfitseerivate ainete lisamist. Alkoholil pole mingit toimet bakteri spooridesse või algloomadesse (nt. amööbid ja teised ainuraksed).

Üldiselt on etanoolil isopropanoolist parem desinfitseeriv toime viirustesse.

Nendel alkoholidel on kiire hävitamisvõime käte desinfektantidena, kuid pärast desinfitseerimist esineb järkjärguline bakterite tagasikasv. Kvaternaarsete amooniumühendite, kloorheksidiini või sarnaste ainete lisamisega saavutatakse kauem kestev toime ja seega ka kindlam tulemus.

Lisaks kontsentratsioonile on käte desinfitserimisel teisteks tõhusust määravateks teguriteks kontakti kestvus ja desinfektandi kogus. Väikeste annuste kasutamine (alla 1 ml) ei paku mingit eelist pesemise ees seebi ja veega. Hea juhis on see, et kui käed tunduvad 10 kuni 15 sekundit pärast alkoholi baasil desinfektandi hõõrumist kätele kuivad, oli kasutatav kogus ebapiisav. Aeg selle tunde saavutamiseks (kuni käed tunduvad kuivad) peaks olema ligikaudu 30 sekundit.

 

Kirurgilised kaitsekindad

Kindad võivad takistada infektsiooni ülekandmist vähendades käte määrdumist. Iga patsiendi jaoks peaks võtma uue paari kasutamata kindaid. Desinfektant kinnastel vähendab oluliselt nende kaitseomadusi. Kindaid ei tohiks kasutada hästi korraldatud antiseptilise töörutiini asendusena, vaid need on sellele suurepärane täiendus.

Kinnaste kasutamine tegelikult suurendab vajadust käte desinfitseerimise järele. Hästi sobiva kinda sees on väga vähe õhku ning see võib stimuleerida anaeroobsete bakterite kasvu. Anaeroobsed bakterid on sageli kõige agressiivsemad patogeensed bakterid. Niiskus (kindas oleva käe higistamine) on bakteritele suurepäraseks substraadiks. See niinimetatud „kindamahl” on potentsiaalne risk patsiendile, kuid on veel suuremaks riskiks kandjale, kuna see ohustab naha aseptikat.

Ebakorrektne kinnaste käsitsemine on ülitundlikkusreaktsioonide ja allergiate tekkimise sage põhjus. Eriti puudutab see käte pesemist seebi ja veega ning seejärel veel niiske ja seebi jääkidega käe panemist latekskindasse. Jällegi tuleks eelistada korraliku alkoholi baasil desinfektandi kasutamist.

Käte hügieeni kunst

Pesemisviis on tähtis. Allpool on näidatud tõhus käte pesemise tehnika, mida soovitatakse seebi ja voolava vee puhul. Kasutage neid punkte ühe käe pesemise lõpetamiseks ning seejärel korrake punkte 2, 4, 5 ja 6 teisel käel.

1.Peopesa vastu peopesa

2.Peopesa vastu käeselga

3.Peopesa vastu peopesa, sõrmed ristamisi

4.Sõrmede tagumine pool vastu peopesa

5.Pöörake pöialt teise käe peopesas

6.Hõõruge sõrmi ringjalt vastu teise käe peopesa

Iga patsiendi jaoks peaks võtma uue paari kasutamata kindaid.

 

 

Lateks, vinüül või nitriil

Turul saadaolevad kindad on valmistatud peamiselt lateksist, mis on väga elastne ja seetõttu väga vastupidav torgetele. Vinüül on sünteetiline alternatiiv, kuid see on kehvema elastsusega ja seetõttu vähem vastupidav torgetele. Samuti on saadaval nitriilist valmistatud ülevaatuse kindad, mis on sünteetilisest materjalist ja väga hea vastupidavusega torgetele.

Latekskinnaste eeliseks on lateksi siledus, elastsus koos väga hea surve- ja tõmbetugevusega. Peamine puudus on allergiaoht, mida ei tohiks alahinnata. Lateksi allergia on tõsine seisund, mis halvimatel juhtudel on iga aasta mõnede surmajuhtude põhjuseks. Latekskindaid peaks valima hoolega ning nende lateksproteiinide sisaldus ja keemiline ülejääk peaks olema dokumenteeritud. Ebakorrektne kasutamine on ülitundlikkusreaktsioonide ja allergia tekkimise tavaline põhjus. Lateksi allergia on tõsine seisund – on tähtis kõiki lateksi allergia kahtlusi käsitleda väga tõsiselt. Kui personal märkab latekskinnaste kasutamisel probleeme, peaks võimalikult kiiresti teostama allergiatestid. Lateksi ülitundlikkuse kaotamiseks võib latekskinnaste sees kasutada polüeteenplastikust kindaid, et vältida lateksi kontakti nahaga.

Toorõli baasil valmistatud kätekreemide kasutamine võib kahjustada latekskinnaste terviklikkust. Pärast puudriga kinnaste kasutamist võivad teatud alkoholi baasil kätele kantavad ained reageerida kätele jäänud puudriga ning see võib põhjustada teralist tunnet.

Vinüülkinnaste peamine eelis on vähene või olematu allergia ja teiste ülitundlikkusreaktsioonide risk. Puudusteks on vähene vastupidavus füüsilisele koormusele (s.t. tõmbe-, surve- või torketugevusele). Vinüülkinnaste tuhastamisel vabaneb keskkonda ohtlikku gaasi.

Nitriil on sünteetiline lateksmaterjal. Peamine eelis on see, et kinda materjaliga, milles pole lateksvalke, ei ole esinenud ülitundlikkus- või allergilist reaktsiooni. Vaatamata sellele võib materjalis olla allergeenilisi jääkkemikaale.

Kõige tähtsam protseduur

Käte desinfitseerimist alkoholi baasil desinfektandiga peaks alati teostama enne puhaste asjade käsitsemist ja pärast saastunud/kasutatud asjade käsitsemist. See on kõige tähtsam protseduur nakkushaiguste leviku vältimiseks.

Refereerinud: Meelis Rajasalu