Hammaste valgendamine (34)

Kes meist poleks huvitatud säravast naeratusest? Kui loodus on andnud teie hammastele ilusa kuju, siis on pool säravast naeratusest saavutatud. Teise poole sellest särast moodustab hammaste värvus. Mida valgemad hambad, seda meeldivam naeratus.

Hammaste valgendamine on tegelikult "pleegitamise protsess", mille käigus emaili ja dentiini tumedamad alad muutuvad heledamaks. Tumedad alad hammastel on põhjustatud vananemisest ja (sageli liigsest) kohvi, tee, koolade ja tubakatoodete tarvitamisest.

Valgendav geel kantakse õhukese kihina hammastele, mille tagajärjel tungivad geeli aktiivsed ained (hapnik jm) hammastesse muutes need valgemaks. Tavaliselt ilmnevad tulemused esimese nädala jooksul, kuid parimad tulemused on näha 2-3 nädala möödumisel. Laseri kasutamise korral on aga võimalik hambad valgeks saada paari tunniga, kuna laser kiirendab tunduvalt valgendava geeli tungimist hambakudedesse. Laseriga valgendamine maksab ca 4000 kr.

Kui olete huvitatud oma hammaste valgendamisest, on selleks parim koht hambaravikabinet. Juba 1990. aastal oli USA-s tehtud umbes 60 miljonit kosmeetilist hammaste valgendamise protseduuri. Kuigi mõned inimesed otsivad sellisel juhul professionaalset nõu ja kohtlemist, püüavad mõned siiski läbi ajada ebaprofessionaalsete lahendustega, mis ei pruugi anda soovitud tulemusi. Hammaste valgendamist tohib teha vaid hambaarsti järelvalve all, sest vastavaid tooteid kasutatakse kontrollitud keskkonnas. Uurimuste kohaselt on 10–16% karbamiid- või vesinikperoksiidi lahus hammastele ja igemetele ohutu, kui järelvalvet teostab hambaarst.

Naeratus enne ja pärast hammaste valgendamist

Tihti kasutatakse valgendamisel spetsiaalseid suukaitseid, et vähendada suu pehmete kudede kokkupuudet vesinikperoksiidiga (see aktiivne keemiline ühend on kasutusel paljudes hambavalgendajates). Paljude hambaarstide arvates võivad üldiselt kättesaadavad nn "kodused" hambavalgendajad põhjustada probleeme, mida patsient ei oska kahtlustadagi. Mõned inimesed on kogenud valgendamise tagajärjel hammaste tundlikkust külma suhtes, teised ebamugavustunnet igemetes ja valu kurgus. Need sümptomid kaovad enamasti 1–3 nädala jooksul pärast valgendamiskuuri lõpetamist. Kodus võivad hambaid valgendada patsiendid, kelle hambad on täiesti terved ja väga vähesel määral plommitud.

Hammaste valgendamist ei tasu ette võtta ka siis, kui (esi)hambad on plommitud. Kuna valgendamise käigus muutub hambakoe värvus mitme tooni võrra heledamaks, kuid plommide värvus jääb samaks, siis tuleb ka plommid välja vahetada. Kuna aga aja jooksul hammaste värvus muutub uuesti tumedamaks (st valgendamise mõju kaob), siis hakkavad heledad plommid jälle välja paistma. Kui valgendamise mõju saabub kiiresti ja plommid on võimalik heledamate vastu välja vahetada kiiresti, siis hammaste tumedamaks muutumine on pikaajaline protsess ning siin pole võimalik plomme ühekorraga vahetades saavutada esteetilist tulemust. Seega tuleks plommitud hammaste korral hiljem kas valgendamist regulaarselt korrata või pidevalt käia plomme sobivama värviga plommide vastu vahetamas.

"Paljud patsiendid on arvamusel, et "koduseid" valgendajaid võib täiesti muretult kasutada," märgib ADA Teadussuhete Nõukogu direktor Dr. Kenneth Burrell. "On olemas andmeid, mille põhjal võib oletada, et valgendavad tooted kahjustavad hambapulpi, -emaili, igemeid ja suu teisi alasid. Valgendamise sobivuse üle otsustab eelkõige hambaarst, arvestades patsiendi suu seisukorda. Tema saab teha ka valgendamisjärgset kontrolli ning avastada võimalikke ebasoodsaid reaktsioone."

Näiteks ei valgene igaühe hambad samal määral. See sõltub eelkõige hammaste struktuurist. Kollaka värvusega hambad alluvad valgendamisele hästi, pruunika värvusega hambad veidi halvemini ja hallikad hambad ei pruugi üldse valgeneda. Olukorda saab kõige paremini hinnata hambaarst ja anda parimat nõu. See võib aga sisaldada soovitust valgendamine ära jätta ja kasutada selle asemel teisi kosmeetilisi protseduure, nagu näiteks portselankatted.