Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid spetsialistile › Röntgenoloogia › Digitaalse ruumilise tomograafia kasutusvõimalused näo-lõualuude piirkonna haiguste ravis

Digitaalse ruumilise tomograafia kasutusvõimalused näo-lõualuude piirkonna haiguste ravis

 0 häält
D.Schulze et al
Tõlkinud: Konstantin Pantchenko
25.mai 2006
Digitaalne ruumiline tomograafia ehk DRT on uus radioloogiline diagnostiline meetod, mis leidis oma rakendust stomatoloogias patoloogiliste protsesside pildistamisel suuõõne ja ninakõrvalurgete piirkonnas
Loe ka neid

Tsirkooniumi baasil valmistatud proteeside pildid

Digitaalne ruumiline tomograafia ehk DRT on uus radioloogiline diagnostiline meetod, mis leidis oma rakendust stomatoloogias patoloogiliste protsesside pildistamisel suuõõne ja ninakõrvalurgete piirkonnas. Erinevalt kompuutertomograafiast, kiiritatakse kogu uuritavat ala koonusekujulise kiirte kimbuga. Seejärel kiired registreeritakse detektorite poolt 360 kraadi ulatuses. Saadud esmast andmete kogumit töödeldakse ja pildistatud ala rekonstrueeritakse kolmemõõtmelises projektsioonis.

Stomatoloogias kasutatavate ruumiliste tomograafide abil saadud kõrge kontrastsusega struktuuride kujundid on oma kvaliteedi poolest võrreldavad kompuutertomograafiliste piltidega. DRT-t rakendatakse eelkõige implantaatide paigaldamise planeerimisel, kuid kasulikuks võib see osutuda ka hammaste eemaldamisel kui on vaja selgitada selliste anatoomiliste tähtsate struktuuride asetust, nagu mandibulaarkanal ning ninakõrvalkoobas. DRT-t on võimalik kasutada osteomüeliidi diagnostikas, ortodontilise ravi planeerimisel, parodondi ravimisel alveolaarluukao hindamiseks. Dosimeetrilistest uuringutest selgus, et võrreldes standardse CT-ga ekspositsioon kiirgusele oli DRT korral neli korda väiksem. DRT-ülesvõtetel on hästi nähtavad isegi peenikesed luulised struktuurid. Samuti on paremini eristatavad metallipeegeldused (nt. osteosünteesiplaadist). Sellest on DRT näo- ja lõualuumurdude pre- ja postoperatiivse diagnostika eelismeetodiks.

Kasvajaliste muutuste korral ilmnevad ruumilistel piltidel kudede patoloogilised vohandid, naaberkoe hävimine ning kasvaja maatriks. Teiste piltdiagnostiliste meetodite kasutamisel, nt. magnetresonants- ja kompuutertomograafia korral, on võimalik tuumoreid nähtavale tuua kontrastainete abil, kuna nad on baariumiga hästi infiltreeritavad. DRT-s ei ole võimalik kasutada baariumi.

 

Hamburg-Eppendorfi ülikoolikliinikum kasutab NewTom QR-DVT 9000 tomograafi 2002 aasta oktoobrikuu alates. Kaheaastase perioodi jooksul (oktoober 2002 - juuni 2004) DRT abil oli teostatud 755 uuringut (vt sektordiagrammi). Üldiselt haaras DTR rakendusspekter endasse 3 suurt kasutamisala:

  1. Hamba ja teda ümbritsevate struktuuride patoloogiate diagnostika:

    - retineerunud hammaste, s.h. tarkusehamba asendi määramine mandibulaar kanali ja ninakõrvalurgete suhtes

    • tsüstiliste moodustiste asendi kindlakstegemine
    • Processus condylarise morfoloogia, lõualuude ja alalõualiigese patoloogilised muutused
    • ortodondilised näidustused
    • parodondi haigused
  2. Implantoloogia:
  3. Kirurgia
    • traumade diagnostika
    • lokaalne tuumori diagnostika
    • ülalõualuu urgete patoloogilised muutused
    • osteomüeliit
    • huule-alveolaarjätke-suulae lõhe

     

Kõige sagedamini kasutati kliinikumis DRT-t retineerunud hammaste asendi määramiseks.


DTR-i abil prooviti avastada ka võõrkehad ja jäänukjuured. (pilt 2a ja 2b).


Kolmemõõtmelised rekonstruktsioonid aitasid postoperatiivse seisundi hindamisel(pilt 3).

Kuigi Hamburg-Eppendorfi ülikooli kliinikum soovitab implantatsiooni planeerida spetsiifilise implantatsiooni planeerimistarkvara abil, on ka NewTom tarkvara kasutamine põhimõtteliselt võimalik. DRT abil on hästi visualiseeritavad võimalikud implantatsiooni tüsistused, nt. kortikaalluu perforatsioon, mis on raskesti avastatav tavaliste diagnostiliste meetmetega (pilt 4). Alati tuleb arvestada peegelduste esiletuleku võimalusega.

 

Kokkuvõte

 

 

Digitaalse ruumilise tomograafia kasu on patoloogiliste protsesside diagnoosimisel terapeutilises stomatoloogias ja näo-lõualuude kirurgias nüüd tõestatud. Näo-lõualuude murdude diagnostikas võib DRT asendada CT-t. DRT kasutamise ulatus implantatsiooni eelses diagnostikas on veel tulevaste uuringute teema. Suur kasutamise potentsiaal on nähtav ortodontia erialal, nt. hüperdontiate ruumiliseks visualiseerimiseks.

Kõikidele DRT eelistele vaatamata, tuleb suhtuda selle kasutamisse teatud kriitikaga, kuna mitte kõik patoloogilised muutused pole selle meetodi abil visualiseeritavad. DRT-detektor eeldab kõrge kontrastsusega struktuuride olemasolu, pehmete kudede muutused jäävad tuvastamata.

Hamburgi meditsiinilise informaatika instituudiga koostöö tulemusena on olemas nüüd võimalus konstrueerida DRT-andmete alusel kolmemõõtmelisi operatsioonimudeleid (pilt 8). Hamburgi Ülikooli hambaarstiteaduse tudengid saavad tulevikus kasutada neid oma õppetöö käigus kõikvõimalikke operatsioonide simuleerimiseks. Varasemate uuringute tulemuste põhjal ennustatakse, et DRT-st saab alternatiiv CT-le, eriti kõrge kontrastsusega struktuuride korral. Patsientidele tähendab see väiksema kiirgusekspositsiooni. Kolmemõõtmeliste mudelite genereerimise võimalus ja mitmetasapinnalised kõrgekvaliteetsed rekonstruktsioonid viivad edaspidi tavaliste tomograafide osakaalu vähenemisele.

 

Märksõnapilv