Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid patsiendile › Suuhügieen ja hammaste eest hoolitsemine › Naatriumlaurüülsulfaat ja retsidiveeruv aftoosne stomatiit

Naatriumlaurüülsulfaat ja retsidiveeruv aftoosne stomatiit

 0 häält
B.Herlofson, P.Barkvoll - Oslo Ülikooli hambaravikateederTõlkinud:Konstantin Pantchenko
08.jaan. 2006
Retsidiveeruv aftoosne stomatiit on ebaselge etioloogiaga korduvalt ilmuvad üksikud või mitmed valusad nekrotiseeruvad haavandid suuõõne limaskestal
Loe ka neid

>Retsidiveeruv aftoosne stomatiit on ebaselge etioloogiaga korduvalt ilmuvad üksikud või mitmed valusad nekrotiseeruvad haavandid suuõõne limaskestal. Nende raviks kasutati erinevad vahendid, sh. antibiootikume, kloorheksidiini, steroide ja ensüüme-sisaldavaid hambapastasid. Amüloglükosüdaasi ja glükoosoksüdaasi sisaldava hambapasta kasutamisel TAH esinemissagedus märgatavalt langes. Ülalnimetatud pasta oli naatriumlaurüülsulfaadi (SLS) vaba.

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada SLSi-sisaldava hambapasta mõju patsientidele, kellel esines rohkelt aftoosseid haavandeid.

Patsiendid ja meetodid

Uuringus osales 10 TAH põdevat inimest vanuses 13…35a., 8 naist ja 2 meest. Kõik olid suhteliselt terved, ei tarvitanud süsteemseid ravimeid, igemete seisund oli nendel normaalne. Uuringueelne verenäitajate analüüs ei näidanud mingeid kõrvalekaldeid normist.

Kolm kuud enne uuringu algust pidid patsiendid märkima päevikusse suuõõnes avastatud haavandite arvu. Sel ajal nad kasutasid oma tavalist, SLS-i sisaldavat hambapastat. Uuringueelsel perioodil tekkinud haavandite arv igal patsiendil oli keskmiselt 17,8. Edasi järgnes üks nädala kestev väljauhtumisperiood, mille jooksul patsiendid kasutasid SLS-vaba pastat.

Uuriti kaht tüüpi ühesuguse baaskonsistentsiga hambapastat, mis erinesid ainult detergendi sisalduse poolest. Ühel oli 1,2% SLS-i, teine aga oli SLS-vaba. Mõlemad sisaldasid 0,1% fluori.

Patsiendid jagati kaheks grupiks. Esimese 3 kuu jooksul üks grupp kasutas üht hambapastat ja teine teist. Järgmised 3 kuud vastupidi. Topelt pimedas katses patsiendid ei teadnud hambapastade koostist ning iga patsient sai kasutada mõlemat pastat.

Uuritavad kandsid päevikusse iga tekkinud haavandi. Uuringu vältel toimus regulaarne suuõõne limaskestade läbivaatlus ja vähemalt kord kahe nädala jooksul päevikute kontroll. Katse kestvuse ajal paluti oma patsientidel dieeti, eluviise, harjumusi (suitsetajad/mittesuitsetajad) mitte muuta.

Tulemused

Uuringueelse kui ka SLS eksperimentaalse perioodi andmete analüüs näitas, et hammaste puhastamine SLS-vaba hambapastaga alandas märgatavalt aftoossete haavandite arvu. Kõigil 10 patsiendil oli kasu detergendivaba pasta kasutamisest.

Järeldused

Selle katse eesmärgiks oli uurida, kuidas SLS-sisaldava hambapasta kasutamine mõjub retsidiveeruva aftoosse stomatiidi esinemissagedusele. Tulemuseks on märgatav haavandite tekkimise langus. Haavandite arv vähenes keskmiselt 70% võrreldes uuringueelse perioodiga (tavaline hambapasta), ning 60% võrreldes eksperimentaalse perioodiga, mille jooksul patsiendid kasutasid 1,2% SLS sisaldavat pastat.

Selliste tulemuste põhjus ei ole veel päris selge. Arvatakse, et SLS võib denatureerida limaskesta mutsiinkihti. Mutsiinid on lima põhiliseks komponendiks. Lima on mukoelastne substants, mis katab kõiki limaskestasid. Mutsiinidel on oma roll limaskestade mitteimmuunses kaitses. TAH haigete suuõõne epiteel on arvatavasti vastuvõtlikum egsogeensete ärritajate ja allergeenide suhtes, mille tõttu haavandite arv suureneb. Samuti on võimalik, et SLS suurendab limaskestade läbitavust teiste ainete suhtes, mis võivad osaleda TAH patogeneesis. Oma lagundava toime tõttu ei tohi SLS-i lisada ensüüme sisaldavatele hambapastadele, kuna see võib denatureerida ensüüme.

Märksõnapilv