Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid patsiendile › Suuhügieen ja hammaste eest hoolitsemine › Kiiritus-indutseeritud kserostoomia ja sellest tingitud suuvaevuste vähendamine

Kiiritus-indutseeritud kserostoomia ja sellest tingitud suuvaevuste vähendamine

 0 häält
G. RegelinkTõlkinud:Konstantin Pantchenko
09.nov. 2005
Süljenäärmete kiirituskahjustus viib sülje koguse ja koostise muutustele. Tulemuseks on suukuivus, neelamise ja kõnelemise raskused, suurenenud vastuvõtlikkus suuõõne infektsiooni suhtes ja kaariese risk.
Loe ka neid

Sünteetilise polümeeri baasil sülje asendaja tõhusus.

Radioteraapia e. kiiritusravi on tähtis ravivõte pea ja kaela piirkonna onkoloogias. Kuigi ioniseeriva kiirgusega püütakse hävitada kasvaja rakke, mõjub see paratamatult ka tervetele kudedele. Eriti tähtsad kliinilisest aspektist on suuõõne limaskestade, süljenäärmete ja luukoe kiirguskahjustused. Nende tagajärjeks on limaskestade põletikud, maitsetundlikkuse häire, hüposalivatsioon ja osteoradionekroos.

Sülje sekretsioon, erinevalt maitsmistundlikkusest ja limaskestadest, ei taastu piisavalt pärast kiiritusravi lõppemist. Süljenäärmete kiirituskahjustus viib sülje koguse ja koostise muutustele. Tulemuseks on suukuivus (kserostoomia), öine suu diskomfort, neelamise ja kõnelemise raskused, suurenenud vastuvõtlikkus suuõõne infektsiooni suhtes ja kaariese risk. Tekkinud muutused takistavad normaalset suuosade funktsioneerimist ja oluliselt piiravad igapäevast tegevust, seega mõjuvad negatiivselt patsiendi heaolule.

Kiiritus-indutseeritud kserostoomia ravi on põhiliselt sümptomaatiline, sest süljenäärmete funktsiooni vähenemine on pöördumatu kui ravi summaarne doos ületab 40 Gy. Tavapärane kiiritusravi doos kaela ja peapiirkonna skvamoos kartsinoomi puhul on 50 Gy (2 Gy/päevas, 5 k. nädalas, 5-7 nädalat). Radioteraapia järgne süljeerituse stimulatsioon pilokarpiiniga ei ole edukas pikemas perspektiivis, sest sellega saavutatud efekt kaob mõne kuuga pärast teraapia lõppemist.

Perspektiivne, kuid senini eksperimentaalne suund on kiiritus kahjustuse ennetamine raadioprotektoritega, nagu näiteks WR-2721. Proovitakse ka stimuleerida süljenäärmeid pilokarpiiniga enne kiiritusravi algust lootuses suurendada ellu jäänud sülje sekreteerivate rakkude arvu.

Kuna need preventiivsed raviviisid on senini eksperimentaalsed ja paljud patsiendid juba praegu kannatavad kiiritus-kserostoomia all, siis töötati välja sümptomaatiline ravi. Head tulemused on saadud sülje asendajate kasutamisest, mida valmistatakse karboksümetüültselluloosi, hüdroksüpropüülmetüültselluloosi ja mutsiinide baasil. Mutsiinpreparaadid olevat kõige paremad. Kliinilised katsed näitasid hiljem, et ülaltoodud vahendite puudujääkidest ja patsientide liigsest ootusest tingitud, ei ole nende kasutamine nii edukas nagu võiks ennustada. Prooviti arendada uusi linaseemne ekstraktidel ja sünteetilistel polümeeridel baseeruvaid sülje asendajaid. Need osutusid eriti efektiivseteks kindlate patsientide subpopulatsioonide jaoks.

Teine, vähem uuritud sünteetilise polümeeri baasil valmistatud sülje asendaja on Oral Balance (Biotene). See niiskust hoidev geel sisaldab polüglütserüülmetakrülaati (niiskuse hoidmiseks ja limaskestade määrimiseks), laktoperoksüdaasi ja glükoosoksüdaasi(suusisese infektsiooni eest kaitsmiseks). Oral Balance tootesarja kohta loe siit: http://www.hambaarst.ee/tooted/91

Oral Balance-i efektiivsuse hindamiseks viidi läbi uuring. Selleks valiti 29 kiiritusravi läbinud patsienti, kes vastasid teatud kriteeriumidele. Kõik patsiendid olid hambutud. Enne geeli aplitseerimist paluti neil täita küsimustik, mis puudutas suukuivuse sümptomeid ja määrati suukuivuse tõsidus. Valitud inimesi jagati kaheks alagrupiks sõltuvalt kserostoomia määrast ja nende andmed analüüsiti eraldi. Eelmised uuringud näitasid, et piirjoon, mis eraldab rasket ja mõõdukat kserostoomiat, on 300 mg sülge. Kahe nädala ja kolme kuu pärast paluti tulla tagasi. Terve see aeg oli võimalik kasutada geeli. Igaks pealepanemiseks pidid patsiendid võtma sõrmeotsaga umbes 1 cm geeli ja määrima laiali kogu suulimaskestal. Kasutada lubati seda nii sageli kui patsiendid ise soovisid ja kindlasti enne magama heitmist. Iga kokku saamise ajal paluti täita geeli efektiivsust hindav küsimustik.

Tulemused. Kolm patsienti ei lõpetanud uuringut. 9 patsienti (36%), kes lõpetasid uuringu, keeldusid geeli edasisest kasutamisest subjektiivse paranemise puudumise tõttu. Nad enamasti läksid tagasi oma endistele sülje asendajatele. Ülejäänud 16 patsienti soovisid jätkata geeli kasutamist peale uuringu lõppemist. Patsiendid, kes keeldusid geeli edasisest kasutamisest, kannatasid keskmise kserostoomia all.

Geeli ühekordne aplikatsioon päeval aitas säilitada suuniiskust kuni üks tund raske kserostoomiaga patsientidel ja kuni 30 min keskmise kserostoomiaga patsientidel.

Raskema kserostoomiaga patsiendid aplitseerisid geeli sagedamini, kui mõõduka kserostoomiaga patsiendid.

Uuringu tulemused näitasid, et Oral Balance võib kasulik olla raske kserostoomiaga inimestele. Nende puhul on hea geeli adhesioon suusiseste pindadele, ja pikem retentsiooni aeg öösel.

Järgnevalt mõned ravi nõuanded vastavalt kserostoomia raskusastmele.

Raske kserostoomia. Öösel ja päeval, kui aktiivsus on madal, peaks kasutama geelitaoliste omadustega (Oral Balance) sülje asendajad ja mutsiini sisaldavaid pastille. Päeval annavad paremaid tulemusi naturaalse sülje viskoelastsusega sülje asendajad, nagu polüakrüülhape baasil ja veise submandibulaarne mutsiin.

Mõõdukas kserostoomia. Kui maitse ärritajad (gustatoorne stimulatsioon) ja ravimid ei stimuleeri sülje jääksekretsiooni piisavalt, siis on näidustatud madala viskoelastsusega sülje asendajad. Näiteks karboksümetüültselluloosi, hüdroksüpropüülmetüültselluloosi, mutsiini, polüakrüül happe baasil. Öösel või muu raske suukuivuse perioodil tasub proovida geeli.

Kerge kserostoomia. Gustatoorne ja farmokoloogiline jääksekretsiooni stimulatsioon on esmavalikuks. Vähene paranemine on saavutatav ka sülje asendajatega.

Ensüümide (laktoperoksüdas, glükoosi oksüdaas) lisamine mutsiini sisaldavatele sülje asendajatele on eriti soodne selliste patsientide puhul, kes sageli kannatavad suuõõne infektsioonide all. Tihtipeale, põhiline patogeneetiline mikroorganism on Candida albicans. Potentsiaalselt parem lisand sel korral on histatiin, sest see aine omab suuremat efekti Candida albicans-i kasvu inhibeerimisel. Fluoriidide ja laktoperoksüdaasi lisamine hambapastale ja sülje asendajatele võib hammastega patsientide puhul anda häid tulemusi. Kuid neid preparaate veel uuritakse.

Märksõnapilv