Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid spetsialistile › Hambaravipoliitika ja dokumendid › Tervishoiutöötajate registrisse pääseb veel eksamiteta

Tervishoiutöötajate registrisse pääseb veel eksamiteta

 1 häält
19.okt. 2005
Ülevaade Tervishoiutöötajate registri eesmärkidest, seotud seadusandlusest ja registri hetkeseisust. Lisaks kasulikke linke

Tervishoiutöötajate register on nüüd juba üle kahe aasta ja üheksa kuu vana. Praegu on registrisse kantud 4704 arsti, 1247 hambaarsti, 8841 õde ja 431 ämmaemandat, kokku 15 223 tervishoiutöötajat (29. okt 2004 seisuga; vt hetkeseisu siit).

Kui võrrelda viimaste aastate Tartu ülikooli arstiteaduskonna lõpetanute arvu ja registreeritute arvu, selgub, et aastatel 2001–2004 on arstiteaduskonna lõpetanud 410 arsti, kellest on registreerunud 379. 135-st hambaarstiteaduse lõpetanust on registris 132. Selgub, et üle 30 noore arsti ei ole veel registreerimisprotseduuri ette võtnud.

Kuni käesoleva aastani kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate registreerimine peab olema lõpetatud 31. detsembriks 2004. Alates 1. jaanuarist 2005 muutub A-kood kehtetuks ja nagu Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 63 lõige 2 sätestab, kaotab selleks tähtajaks taotluse esitamata jätnud isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.

See muidugi ei tähenda, et igaveseks, kuna sama seaduse lõige 4 lisab, et nimetatud juhul võib isik taotleda enda registreerimist Tervishoiuametis, kui ta sooritab teooria- ja praktikaeksami. Olen kindel, et iga tervishoiutöötaja eelistaks aga registreerumist ilma eksamita.

Üle 400 õe registrist puudu

Meditsiinikooli on aastatel 2001–2004 lõpetanud 1291 õde ja ämmaemandat, kuid registrisse on nendest kantud 852, seega üle 400 on veel registreerimata. Ei ole usutav, et peaaegu kolmandik õdedest ja ämmaemandatest ei soovi teha erialast tööd. Lugupeetud õed, kui te ei taha järgmisel aastal uuesti õendusabi eksamit sooritada, kiirustage!

Veel üks õpetus õdedele: enne taotluse esitamist palun tutvuge sotsiaalministri 2001. aasta 11. juuni määrusega nr 58 “Õendusabi erialade loetelu”. Ärge taotlege õendusabi erialasid, mis ei ole nimetatud määruses kirjas. Kuni 2001. aasta lõpuni oli sotsiaalministeeriumis ainult arstide ja hambaarstide register, puudus ülevaade õdedest ja ämmaemandatest.

Registri eesmärk on toetada informeeritud juhtimist ning tervishoiuorganisatsiooni ja tervishoiuteenuste kvaliteedi pidevat arendamist ehk teisisõnu tagada tervishoiuteenuste kvaliteet ja kättesaadavus, tagada patsiendi kaitse. Et tervishoiutöötajate riiklik register sisaldaks aktuaalset informatsiooni ja toimiks hästi, on vajalik Tervishoiuameti töötajate ja registreeritavate koostöö.

Oleme üritanud igati parandada registri kasutatavust. Tegutsemise algusest on siiani tehtud üle 50 programmimuudatuse, samuti oleme teinud sotsiaalministeeriumile mitmeid õigusaktide muudatuste ettepanekuid, mida on ka arvesse võetud.

Tööülesandeid üha lisandunud

Registritöötajatel on probleeme palju. Eriti raske oli algus, kui töö pidi käiku minema kolimise ajal (loodame, et see stsenaarium sellel aastal ei kordu – teatavasti kolib Tervishoiuamet Hiiult sotsiaalministeeriumi hoonesse Gonsiori tänavale). Osa töötajatest olid uued, programm oli uus ja lisaks oli tohutu hulk uusi registri tööd reguleerivaid õigusakte.

Möödunud paari aasta jooksul on Tervishoiuametile tulnud uute jõustunud seaduste, näiteks Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse jne alusel rida uusi tööülesandeid, kusjuures töötajate hulk ja palk, mis ei küüni Eesti keskmiseni isegi osakonnajuhatajatel, on jäänud samaks.

Probleeme koguneb ka registreerimise käigus. Paljud, kes on registrisse kantud, ei ole oma registreerimistõendeid välja võtnud. Palume tulla oma tõenditele isiklikult järele või saata keegi lihtkirjalise volitusega, sest posti teel me tõendeid ei väljasta.

Siinkohal tahaks ka tööandjatele meelde tuletada, et tervishoiutöötaja tööle vormistamisel küsige temalt kindlasti registreerimistõendit – see väldib hilisemaid arusaamatusi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõige 2 ütleb, et tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Tervishoiuameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta.

Sageli esitavad tervishoiutöötajad meile puudulikud dokumendid. Enne taotluse esitamist tutvuge registreerimist reguleerivate määrustega. Et viimastes oleks kergem orienteeruda, on Tervishoiuameti koduleheküljel aadressil www.tervishoiuamet.ee väljas ka juhend registreerimiseks. Samas on võimalik näha, kes on registrisse kantud ja millised juriidilised isikud on saanud tegevusloa.

Taotluse esitamisel arvestage ka seda, et menetlemise aeg on üks kuu, mis võib erandjuhtudel, kui on vaja hankida lisaandmeid (dokumentidele ekspertiisi teha jne), venida kuni nelja kuuni.

Amet tahab värsket infot

Tihti oleme kuulnud registrisse kantud inimese etteheidet, et ta ei tööta juba mitu kuud registris märgitud töökohal. Aga kas te ise või teie töökoht on sellest Tervishoiuametit informeerinud?

Tervishoiutöötajate register on isikuregister, s.t iga tervishoiutöötaja enda kohustus on jälgida, et tema kohta esitatud andmed oleksid õiged, ja muudatustest ametile õigeaegselt teatada. Sellisteks muudatusteks võivad olla nime muutus, residentuuri lõpetamisel eriala lisandumine, uue passi saamine, kodakondsuse muutus jne.

Muudatustest teatamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus muudatuse sisseviimiseks registrisse (mitte täita uuesti registreerimistaotluse vormi) ja lisada dokumendi koopia, mis on selle muudatuse sisseviimise aluseks.

Samuti soovitame aeg-ajalt vaadata Tervishoiuameti kodulehekülge, et tutvuda oma tööd reguleerivate uute õigusaktidega ja nendesse viidud muudatustega. Tegevuslubade taotlusi ootab Tervishoiuamet 1. novembriks 2004. Tegevuslubasid on Tervishoiuamet väljastanud 6. oktoobri seisuga 633. Suurematest haiglatest on tegevusloa saanud Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Järvamaa Haigla, Ida-Virumaa Keskhaigla, Tapa Haigla, Hiiumaa Haigla, Keila Südamekliinik ja Fertilitas.

Mitmed haiglad, kes ei ole veel tegevusluba saanud, tegelevad selle taotlemisega aktiivselt. 11. oktoobril esitas taotluse Pärnu Haigla ja päeva hiljem Tartu Ülikooli Kliinikum, ka Ida-Tallinna Keskhaigla dokumendid olevat peaaegu valmis. Aga suur hulk haiglaid ei ole veel tegevusloa taotlemist alustanudki. Ootame aktiivsemat tegutsemist näiteks Lääne-Tallinna Keskhaiglalt, Haapsalu Neuroloogiliselt Rehabilitatsioonikeskuselt, Läänemaa, Valga ja Kuressaare haiglalt.

Tähtajani 1. jaanuar 2005 on jäänud väga vähe aega. Tuleb arvesse võtta, et asjaajamiskorra järgi on taotluse menetlemise aeg kaks kuud. Tegevusloa väljastamise otsustamisel peab ka järelevalveosakonnale jääma aega kontrolli tegemiseks kohapeal. Seepärast oleks hea, kui kõik tegevuslubade taotlused laekuksid vähemalt 1. novembriks 2004. Sellega väldiksid haiglate juhid ebameeldivaid üllatusi haigekassaga lepingu sõlmimisel.

Kasulikke linke Tervishoiutöötajate registrist (http://213.35.227.170/medreweb/):

---

Artiklis on kasutatud Meditsiiniuudiste materjali

Märksõnapilv