Eriarstide pädevuse hindamise kriteeriumid ja süsteem (1)
Teksti koostas Rita Nõmmela
peamiselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel olevate tekstide põhjal.
Tervishoiu kvaliteedi tagamine on läbi aegade olnud inimestele meditsiinilise abi osutamise lahutamatuks komponendiks, kuigi erinevatel ajaperioodidel on rõhuasetus olnud mõnevõrra erinev. Kuni 1990ndate aastate alguseni lähtuti Eestis professionaalse kvaliteedi tagamisel üleliiduliselt kehtestatud ravi- ja diagnostikajuhistest, toimis arstide atesteerimise riiklik süsteem, arstide ja õdede koolitus toimus ühtsete õppekavade alusel. Samuti olid kasutusel mitmed statistilised näitajad, mis võimaldasid lisaks osutatud tervishoiuteenuste mahule hinnata ka kvaliteeti(visiitide arv, saneeritute arv jne.).
Alates 1992. aastast, kui muutusid tervishoiusüsteemi finantseerimise põhimõtted seoses kohustusliku ravikindlustuse rakendamisega, hakati hindama ka arstiabi kvaliteeti seoses ressursi kasutusega.
Muutused toimusid ka Tartu Ülikooli Stomatoloogia osakonna õppekavas, mille kohaselt 1997ndal aastal võeti juba esimesed üliõpilased hambaarstiteaduse osakonda ja esimesed lõpetajad hambaarsti diplomiga olid 2002. aastal. Samal aastal lõpetati ka internatuur hambaarstiteaduse õppetooli juures.
Oluline tähis tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamises oli Eesti Tervishoiuprojekt aastatel 1995-1998, mille üks alalõik oli akrediteerimine, litsentseerimine ja kvaliteedi tagamine tervishoius ning selle raames Eesti tervishoiu kvaliteedipoliitika koostamine.
Kvaliteedinõuded sõnastati esmakordselt õigusaktis 2001. aastal, kui võeti vastu Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Selle seaduse kohaselt kehtestab sotsiaalminister nõuded tervishoiuteenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele. Lisaks sellele sätestati miinimumnõuded tervishoiutöötajatele ja tervishoiuteenuste osutajatele. Seadus hakkas kehtima 2002. aasta 1. jaanuarist ning kõigile tervishoiutöötajatele ja tervishoiuteenuste osutajatele anti aega kolm aastat (ehk 31.detsembrini 2004) oma tegevuse kooskõlla viimiseks kehtivate nõuetega.
Tervishoiuteenuste osutajate pädevuse tagamise eelduseks on kaasaja nõuetele vastav Tervishoiutöötajate koolitus. Hambaarsti õpe Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnas. Tervishoiuamet kui riigi esindaja annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimisel väljastatavas tõendis märgitud erialal. Registreerimise aluseks on määrused, kus võetakse arvesse tervishoiutöötajate põhikoolitus, eriala omandamine, atesteerimine ja töökogemus, et tagada ainult kvalifitseeritud spetsialistide pääsemine registrisse. Tervishoiuamet tunnistab registreerimistõendi kehtetuks, kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega on isikult ära võetud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimistõendis märgitud erialal tegutsemise õigus.
Raviteenuse kvaliteedi tagamiseks on välja töötatud tervishoiutöötajate pädevuse hindamise põhimõtted.
Tervishoiuameti juurde moodustati pädevusnõukogu, mille koosseisu kuuluvad nii Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna, Sotsiaalministeeriumi ning Tervishoiuameti esindajad. Pädevusnõukogu ei tegele sisuliste küsimuste arutamisega, see kuulub erialaseltside pädevusse. Pädevusnõukogu peamisteks funktsioonideks on
- kinnitada ühingute / erialaseltside nimekiri, kellel on õigus hinnata oma eriala arstide pädevust1
- kehtestada Ühtsed protseduurireeglid arstide pädevuse hindamiseks ning jälgida nendest reeglitest kinni pidamist
- lahendada pädevuse hindamisega seotud kaebusi
Pädevusnõukogu sekretäriks on Tervishoiuameti esindaja, kes kogub kokku info pädevustunnistuste väljaandmise kohta ning edastab selle tervishoiutöötajate registrisse.
Tabel 1. Arstierialad ja erialaseltsid
| Eriala | Erialale vastav selts või seltsid |
| Hambaravi Suu-, näo- ja lõualuukirurgia Ortodontia | Eesti Hambaarstide Liit |
| Anestesioloogia | Eesti Anestesioloogide Selts |
| Dermatoveneroloogia | Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts |
| Endokrinoloogia | Eesti Endokrinoloogide Selts |
| Erakorraline meditsiin | Eesti Kiirabiliit |
| Taastusravi ja füsiaatria | Eesti Taastusarstide Selts Eesti Spordiarstide Selts |
| Gastroenteroloogia | Eesti Gastroenteroloogide selts Eesti Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühing |
| Hematoloogia | Eesti Hematoloogide Selts Eesti Vereteenistuse Arstide Selts |
| Infektsioonhaigused | Eesti Infektsioonhaiguste Selts |
| Kardioloogia | Eesti Kardioloogide Selts |
| Laborimeditsiin | Eesti Laborimeditsiini Ühing |
| Lastekirurgia | Eesti Lastekirurgide Selts |
| Nefroloogia | Eesti Nefroloogide Selts |
| Neurokirurgia Neuroloogia | L. Puusepa nimeline Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts |
| Oftalmoloogia | Eesti Oftalmoloogide Selts |
| Onkoloogia | Eesti Onkoloogide Selts |
Eriarstide pädevuse hindamise kriteeriumide ja süsteemi töörühma liikmed:
- Kristjan Gutman – hambaravi erialade esindaja
- Tenno Jänes – hambaravi erialade esindaja
- Toomas Kariis – Eesti Arstide Liit
- Margus Lember – Tartu Ülikool
- Evi Lindmäe – Tervishoiuamet
- Arvo Mesikepp – sisemeditsiini erialade esindaja
- Kaljo Mitt – Tervishoiuamet
- Sergei Nazarenko – kliinis-konsultatiivsete erialade esindaja
- Ivi Normet – Sotsiaalministeerium
- Indrek Oro – Eesti Arstide Liit
- Teele Raiend – Eesti Tervishoiuprojekt 2015
- Mall Riikjärv – Eesti Haiglate Liidu esindaja
- MarE Saag – hambaravi erialad
- Pille Saar – Sotsiaalministeerium
- Jaan Tepp – kirurgiliste erialade esindaja
Töörühma juht Kaja Põlluste – Eesti Tervishoiuprojekt 2015
Hambaarstide pädevuse hindamise süsteem tugineb Sotsiaalministri määrusele nr.128 15.12.2004, mille kohaselt tervishoiutöötaja pädevust hindavad erialaühenduste moodustatud pädevuskmisjonid. Sama määruse kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja võimaldama tervishoiutöötajale erialase koolituse vähemalt 60 tunni ulatuses iga kalendriaasta kohta.
Hambaarstid võivad raviteenuseid osutada kui tervishoiuamet on neile väljastanud kvalifikatsiooni tõendava registreerimistõendi. Seaduse kohaselt toimub registreerimine ühekordselt, perioodilist kohustuslikku registreerimist seadus ei sätesta.
Kuni 2001. aasta lõpuni toimus Eestis arstide, õdede ja ämmaemandate riiklik atesteerimine, alates 2002. aasta 1. jaanuarist muutus see süsteem kehtetuks ning sotsiaalministri kehtestatud määrusega “tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded” volitas riik eriala- ja kutseühendusi tegelema Tervishoiutöötajate pädevuse perioodilise hindamisega. 2002. aastal töötati välja eriarstide pädevuse hindamise põhimõtted ja süsteem. Pädevuse hindamine on tervishoiutöötaja jaoks vabatahtlik. Eriarstide pädevuse hindamist korraldavad erialaseltsid. Pädevuse hindamise periood on viis aastat ning pädevuse hindamisel hinnatakse – läbitud täiendkoolitust (soovitav maht 150 täienduspunkti 5 aasta jooksul) ja praktilist töökogemust ja töö tulemuslikkust.
Käesolevaks ajaks on sertifitseerimise läbi viinud Stomatoloogia Selts seitsmel korral.
Hambaarstide pädevuse hindamise kriteeriumid (soovituslikud):
| Pädevuse hindamise periood | 5 aastat |
| Pädevuse hindamise kriteerium | Soovitatav standard |
| Pädevuse säilimiseks vajalik minimaalne praktilise töö kogemus: töökoormus või töötundide arv 5 aasta jooksul2 | Erialaspetsiifiline: vähemalt 440 tundi aastas |
| Maksimaalne mittepraktiseerimise (või muul erialal töötamise) aeg, mille jooksul arst ei kaota oma erialast pädevust3 | 5 aastat |
| Pädevuse säilitamiseks vajalik minimaalne täiendustundide arv pädevuse hindamise perioodi (5 aasta) jooksul | 150 |
| Täiendustundide kogumise võimalused I | Täiendustundide arvestamiseks kasutatav kordaja |
| Täienduskursus (loengud, seminarid, praktilised õppused) 1 akadeemiline tund täienduskursusel (45 minutit) = 1 täiendustund 40-tunnine (1-nädalane) täienduskursus = 40 täiendustundi | 1,0 |
| Osalemine koolitusel lektorina 1 akadeemiline loengutund täienduskursusel = 1x3 = 3 täiendustundi | 3,0 |
| Stažeerimine töökohal 40 tundi ehk 1 nädal stažeerimist = 40 tundi x 0,5 = 20 täiendustundi | 0,5 |
| Konverentsist osavõtt 2-päevasel konverentsil osalemine (16 tundi) = 16x0,5=8 täiendustundi | 0,5 ... 0,75
|
| Täiendustundide kogumise võimalused II | Tegevusele vastav täiendustundide arv |
| Suuline ettekanne konverentsil | 30 |
| Stendiettekanne konverentsil | 20 |
| Teaduslik artikkel Eesti erialaajakirjas Teaduslik artikkel rahvusvahelises eelretsenseeritavas ajakirjas | 60 60 |
| Monograafia | 300 |
| Doktoriväitekiri | 300 |
| Elanikkonnale suunatud haigusi ennetav või muul teemal peetud loeng või artikkel ajakirjanduses | 15 |
| Osalemine standardeid/ tegevusjuhiseid/ õigusakte välja töötavates töögruppides | 60 |
| Residentide, üliõpilaste praktika juhendamine 1 nädal | 3 |
Täiendustund on 45 minutit, täienduspunkt = 20 täiendustundi
Arsti pädevuse hindamisel on võrdse tähtsusega nii praktilise töö kogemus ja töö tulemuslikkus kui ka erialane enesetäiendus ning ühte tegevust ei saa teisele vastandada. Seega tuleb pädevuse hindamisel kasutada mõlemat kriteeriumit ning kui pädevuse hindamist taotlev arst ei vasta esitatud standarditele, ei saa pädevuskomisjon ka vastavat otsust teha.
Erialaseltsil jääb õigus muuta pädevuse hindamise kriteeriumeid rangemaks, kui selleks on põhjendatud vajadus (arst ei ole pikka aega praktiseerinud, arsti professionaalses tegevuses on ilmnenud eksimusi jne.). Samuti peab jääma erialaseltsidele võimalus kehtestada pädevuse hindamise nõuded neile erialadele (näiteks pediaatria kitsamad erialad), mida ei ole kantud arstierialade loetelusse.
Varem Eesti Stomatoloogia Seltsi, nüüd Eesti Hambaarstide Liidu juures on loodus sertifitseerimiskomisjon koosseisus: esimees - Rita Nõmmela, liikmed – Mare Saag, Ülo Pintson, Tenno Jänes, Taavo Seedre, Maaja Voll, Indrek Truija
Hambaarstide poolt esitatud dokumente on läbivaadatud seitsmel korral ja kokku on väljastatud 186 pädevussertifikaati.
Üldmulje esitatud dokumentidest on väga halb, sest ei viitsita korrektselt täita isegi avalduse vormi. Kuigi on tegemist vabatahtliku hea tahte avaldusega tõestamaks oma head nime hambaarstide hulgas, on dokumentide korrektne vormistamine siiski kohustuslik kõigile.
Pädevuse taotlemise dokumendid
Soovitav saata kaks korda aastas, aprilli ja oktoobri kuu esimeseks kuupäevaks, järgnevalt:
- avalduse vorm
- täienduskursuste tunnistuste koopiad (kokku 150 tundi viimase 5 aasta jooksul)
- töö analüüs (võivad olla ka aruanded, millised te ettevõtjatena esitate)
- maksekorralduse koopia 200 EEK-i tasumise kohta (arve number on ankeedil, tuleb ikka veel kasutada nimetust Eesti Stomatoloogia Selts, kuni anname teada nime muudatusest arvel)
Vt lisaks:
Avaldus pädevussertifikaadi taotlemiseks (DOC, 29KB)
Avaldus pädevussertifikaadi taotlemiseks (PDF, 37KB)
Küsimuste korral vastan meelsasti
Rita.Nommela@kliinikum.ee
7 319 860
Raekoja plats 6
Tartu, 51003
Märkused tekstis:
1 Selle vajaduse tingib asjaolu, et mõne erialaga seostub mitu erialaseltsi (vt. tabel 1)
2 Iga eriala peaks ise otsustama, kas ja kuidas on võimalik mõõta ja hinnata praktilise töö kogemust. Selleks võiks olla näiteks operatsioonitoas viibitud tundide arv, teostatud protseduuride või ravitud haigete arv jne. Standard peaks olema vastuvõetav vähemalt 95% arstidest, kes antud erialal töötavad.
3 Siin on silmas peetud aega, kui kaua võib arst olla oma põhitööst eemal, ilma et tema pädevus antud erialal töötamiseks kaoks – näiteks töötamine haiglajuhina, õppimine doktorantuuris, töötamine Riigikogus jne.
