Mis on digitaalne radiograafia

Claudio Levato, ajakirja
2. nov 2001


Nõuandeid DRG-süsteemide valimiseks lähtudes nende erinevatest karakteristikutest ja tööpõhimõtetest.
Vaata lisaks:

---
Sopix digitaalröntgen
Sopix digitaalröntgeni süsteem on lihtne ja töökindel süsteem, mis võimaldab teha kõrgresolutsiooniga digitaalülesvõtteid. Unikaalne tehnoloogia võimaldab teha pilte lühima ajaga, mida selle kategooria digiröntgenid võimaldavad.


---
Trophy RVG röntgenülesvõttesüsteem
Digitaalne Röntgenülesvõtete Süsteem Trophy võimaldab sensori abil saada röntgenülesvõtteid otse arvutisse, kusjuures kasutatav kiirgusdoos on tavapärasest kuni 90% väiksem

Enne sellele küsimusele vastamist peate olema veendunud, et olete kursis digitaalse radiograafia (edaspidi lühendatult DRG) kõigi omadustega ning erinevustega kasutatavast röntgensüsteemist. Digitaalne (filmi mitte kasutav) radioloogia ajastu on saabunud ning see paistab olevat üks hambaarstide poolt enim nõutavaid tehnoloogiaid. 1999.a korraldatud tehnoloogilisel loendusel vastas 59% hambaarstidest, et nad sooviksid oma töös kasutada seda tehnoloogiat kui hind poleks probleemiks. Uurimuste kohaselt on aga potentsiaalne kasutajate hulk veelgi suurem, kuna USA-s kasutab digitaalset röntgenit vaid 7% hambaarstidest.

Kahjuks on selle tehnoloogia kasutuselevõtu ees mitmeid takistusi, millest suurimaks peetakse informatsiooni puudust – millist firmat või süsteemi eelistada ja miks. Sellele küsimusele on raske vastata, teadmata erinevate hambaarstide individuaalseid vajadusi. Otsuse tegemisel tuleb arvestada kasutada oleva tööpinna suurust ja iseloomu, meeskonna liikmete arvu ning vaja minevate piltide liiki. Teised tähtsad faktorid on hind, paigaldus, väljaõpe ja süsteemi vananemine. Arvatavasti polegi olemas universaalset lahendust, mis vastaks iga hambaarsti vajadustele. Aga kuidas siis ikkagi otsustada tehnoloogia otstarbekuse üle? Alustuseks tasub endale selgeks teha DRG tööpõhimõtted ning hambaraviturul saadaolevad süsteemid.

DRG saamislugu

DRG tegi oma mitte eriti palju lubava debüüdi 1987. a USA-s. Üksiksüsteemi hind oli tollal üle 35 tuhande dollari. Algselt oli saadav pilt tavalisest röntgenfilmist tunduvalt kehvema kvaliteediga ning samuti polnud võimalust pilte salvestada, mistõttu need tuli printida termopaberile. Kuid hilisemates versioonides, aga eriti tänapäevastes, pakub DRG rea eeliseid tavalise röntgenfilmi ees:

  • väiksem kiiritusdoos
  • kujutise hetkeline tekkimine
  • kujutise suurendamise võimalus
  • kujutise graafilise töötlemise võimalused
  • kemikaalide puudumine
  • korduvalt kasutatav sensor (st jääb ära uue filmi ostmine)
  • aja kokkuhoid

Lisaks on tänapäeval tekkinud veel võimalusi: kujutisi saab saata elektrooniliselt kolleegidele, samas kui piltide salvestamine on muutnud väga mugavaks. DRG kujutisi saab integreerida ka tekstitöötlusprogrammidesse ning trükkida korduvalt välja patsiendi jaoks, mis aitab kaasa patsientide harituse tõstmisele. DRG süsteemide hinnad on mitmekordselt langenud (mõnede süsteemide hinnad algavad 8000 dollarist) ja pildi kvaliteet on täiesti võrreldav tavalise filmi omaga, kuna konkurents DRG süsteemide loomisel on pidevalt kasvamas. Üks suuremaid probleeme uue süsteemi ostmisel on küsimus:

Millal osta?

Kindlalt võib öelda: KOHE! Peamine on realistlikult välja selgitada uue süsteemi kasutusele võtmisest tulenevad kasud, teades samas, et tehnoloogia täiustub pidevalt ning tulevased lisavõimalused nõuavad ilmselt ka lisakulutusi. Hambaravi pole enam see, mis 30 aastat tagasi, kui hambaravi kabinetti varustuse valimisel sai olla kindel, et see on kõlblik veel vähemalt järgmised 20 aastat. Tänapäeva tehnoloogia vananeb moraalselt juba 2–5 aastaga. See ei tähenda muidugi, et tehnoloogia pärast seda enam ei tööta. See suudab anda ilmselt sama head eelised kui osteski, kuid uued süsteemid on veel võimsamad ja kiiremad, sensorid annavad veelgi parema teravusega pildi ning uus tarkvara annab palju laiema mängumaa. Üheks näiteks võib tuua firma Instrumentarium Imaging DRG-süsteemi Ortho T.A.C.T. 3-D, mis loob kolmemõõtmelise kujutise ning lubab seda töödelda – sellisest asjast ei saanud 10 aastat tagasi veel unistadagi.

Kuid hea uudis on see, et tehnoloogia uuenemisega paralleelselt tuleb teil vähem juurde õppida, kuna teil on põhimõttelised teadmised ja kogemused sellest süsteemist juba olemas. Need aga annavad teile võimaluse võrrelda uusi pakutavaid süsteeme teie oma süsteemiga. Selline võrdlusmoment puudub neil, kes ostavad alles oma esimese DRG-süsteemi. Kõik see ei tähenda aga, et tehnoloogia uuendamine oleks muretu ettevõtmine, sest peate arvestama järgmisi faktoreid:

  • uuendamise hind
  • vanade teadmiste kasutamisvõimalus
  • väljaõpe
  • arvuti tarkvara/riistvara võimalikud probleemid
  • võimalikud häired sensori töös
  • kulutused tarkvarale
  • tööks vajaminevad lisapedaalid
  • elektrisüsteemidest põhjustatud potentsiaalsed häired

Valikuvõimalused

Tõeliseks väljakutseks kujuneb kõigi võimluste seast õige valimine. Järgnevate näidete eesmärk pole mitte erinevate süsteemide väärtuste esile toomine, vaid erinevate võimaluste kasutamise demonstreerimine digitaalpildi salvestamisel.

Oletame, et teil on röntgeniruum, kus tehakse kõik pildid. Teid ei huvita tööoperatsioonide komputeriseerimine ning patsientidest digitaalse kartoteegi loomine. Te saate nüüd lihtsalt filmi asendada sensori, arvuti ja printeriga, mis annab teile võimaluse loobuda kemikaalidest ja filmidest ning lisada patsiendi kaardi vahele ülesvõtte prinditud versioon. Kui te muudate meelt ning otsustate luua kohaliku arvutisüsteemi, saate salvestatud röntgenpilte vaadata suvaliselt võrku ühendatud arvutilt.

Portatiivsuse saavutamiseks võite muretseda tavalise arvuti asemel sülearvuti, mida saate mugavalt ruumist ruumi toimetada. Kujutisi saate salvestada arvuti kõvakettale, tehes neist varukoopiad Zip- või Jazz-seadme abil.

Kui teil on muretsetud intraoraalne kaamera ning soovite seda integreerida digitaalse röntgenseadmega, kuid ei taha oma tööruumi arvutit, siis mõne CID-süsteemiga on võimalik sama juhtpuldi abil salvestada röntgenpilte. Neid pilte saab säilitada mõnel andmekandjal, printida ja hoida patsiendi kaardi vahel. Teine võimalus on kasutada fosforplaadi tehnoloogiat, mille korral plaate kasutatakse sarnaselt tavalise filmiga, kuid ilmutamise asemel skaneeritakse korduvalt. See annab küll digitaalse kujutise, ent mitte hetkeliselt.

Kui teate juba tehnoloogia võimalusi ja piiranguid, on vajalik selgeks teha DRG-süsteemide kujutise tekitamise erinevad meetodid.

Otsene digitaalsensoril põhinev tehnoloogia

Selle tehnoloogia korral salvestab kujutise sensor (filmi asemel), mis asub tavalise röntgentoru kiirgusväljas. Kujutis tekib koheselt DRG-süsteemi ekraanile. Praegu kasutatavad sensorid on kolme tüüpi:

  • CCD (charged-couple device)
  • CMOS/APS (complementary metal oxide semiconductor / active pixel sensor)
  • CID – (charged-impulse device)

CCD-tehnoloogiaga võeti kasutusele esimesed sensorid. Nende valmistamisprotsess nõuab täpsust ja on suhteliselt kallis. Sellise tehnoloogia tootjad ja vastavad seadmed on näiteks:

  • Dexis (Dexis Deluxe)
  • Dynamic Dental Systems (DynaRay)
  • Dentsply Gendex (GX-S)
  • Planmeca (DIXI Intra X-ray)
  • Schick Technologies Inc. (CDR)
  • Sirona Dental U.S.A. (Sidexis)
  • TrexTrophy (RadioVisioGraphy)

CMOS/APS tehnoloogia on hambaravis veel uus, kuigi CMOS tehnoloogia on pooljuhtkiipide tootmises kasutusel ülemaailmse standardina. Hambaravis muutus tehnoloogia kasutuskõlblikuks alles pärast APS ilmumist, mis annab umbes 25% võrra suurema lahutusvõime kui CCD sensor. Selle süsteemi eelised on odavus ja suur vastupidavus.

CID tehnoloogia võeti kasutusele selleks, et intraoraalse kaamera omanikud saaksid digitaalseid röntgenpilte oma süsteemi integreerida olemasoleva tehnoloogia baasil. Kuna süsteem on võimeline videosignaali salvestama, pole vaja arvutitarkvara lisaks muretseda.

Otsene suuväline digitaalsensortehnoloogia

See on sama CCD tehnoloogia, kuid antud juhul kasutatakse seda suuväliste piltide saamiseks. Esindajad on näiteks:

  • Instrumentarium (Ortho T.A.C.T)
  • Planmeca (Dimax)
  • Sigma Biomedics U.S.A. (DXIS)
  • Sirona (Orthophos DS)
  • TrexTrophy (DigiPan)
  • Schick Technologies (CDRPan™)
  • Sirona (Orthophos DS Ceph)

Fosforplaadi tehnoloogia

See tehnoloogia (kutsutakse ka "mitteotseseks digitaalseks radioloogiaks" või "juhtmeteta digitaalseks radioloogiaks") on sarnane levinud röntgenfilmi tehnoloogiale, kuid kasutab fosforiga kaetud plaati. Kiiritamise tagajärjel tekib plaadile kujutis, mis keemilise töötlemise asemel skaneeritakse laseri abil arvutisse. Näiteks:

  • Soredex (Digora)
  • Dentsply Gendex (DenOptix)

Skaneerimisprogrammid

See tehnoloogia on mitteotsene protseduur, mis algab ilmutatud filmis ja võib seisneda vaid selles, et valmis pilt asetatakse valgusekraanile ning digitaalse foto saamiseks kasutatakse tavalist dentaalset videokaamerat. Müüakse ka väikseid skannereid ja vastavat tarkvara, mis annavad protsessile lisavõimalusi. Esindajad on näiteks:

  • Apertyx Inc. (Apteryx Xray Vision 3 imaging software)
  • TigerView Systems (TigerView)

Ilmselt on aga suurimad uuendused tulemas DRG-ga kaasnevas tarkvaras, mis suuresti määrab ära pildi interpretatsiooni ja diagnoosimise – aga see ongi ju korraliku lõpptulemuse saavutamiseks kõige kriitilisem osa. Iga meetod, mis tõstab meie võimet eristada tervist patoloogiast, tõstab ka meie ravi kvaliteeti.

Vaata lisaks:

tehnoabi