Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid patsiendile › Ema ja lapse hambad › Nohu põhjused ja tagajärjed

Nohu põhjused ja tagajärjed

 9 häält
09.nov. 2005
Kuidas nohu tekib, millised on nohu liigid ja kuidas neid ravida? Kas ja kuidas nohu ja adonoidid mõjutavad hambumust?
Loe ka neid*Kuidas õpetada last nina kaudu hingama

Miks soovitatakse nina nuusates üks ninasõõre kinni suruda?
Nii on õhuvoolud välja nuuskamiseks kõige soodsamad. Kui üritada mõlemat poolt korraga nuusata, ei teki kummalgi pool nii suurt õhuvoolu kiirust kui sekreedi väljutamiseks vaja. Halvemal juhul võib selline nuuskamine ka kahju teha. Sekreet võib sattuda kõrva, põse- või mõnda muusse koopasse. Ühepoolsel ninanuuskamisel sellist rõhu tõusu ei teki.
Mis saab, kui nohu tihti sissepoole tõmmata?
Neelatakse alla ja seeditakse maos ära. Nohu on inimese enda sekreet, koevedelik, mitte mingi mürk. Meil tekib päeva jooksul kogu aeg ninasekreeti, aga nina on nii ehitatud, et sekreet ei liigu ettepoole (sest siis tilguks ta ülahuulele), vaid pühitakse taha ninaneelu poole. Ainult siis, kui sekreeti tekib rohkem kui tavaliselt, märkame me, et nina oleks tarvis puhastada.
Miks nohu aevastama paneb?
Mitte kõik nohud ei pane. Enamasti tekitab allergiline nohu bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis ärritavad närvilõpmeid. Ärritus kutsubki esile aevastuse. Aevastamine tähendab nina kinnisuse arengut.
Mida teeb ninna topitud küüslauk?
See on refleksoteraapia. Kui nina ärritada mingi asjaga, olgu selleks siis tavaline vesi, porgand, küüslauk või sõrm, tekib paljudel inimestel refleks, mille tõttu veresooned tõmbuvad kokku ja ninahingamine muutub paremaks. Nii et ägeda nohu puhul võib ninna pandud küüslaugust kasu olla. Allergikutel on asi vastupidi – ärritusest läheb nina veel rohkem kinni.
Miks nohuga lõhna ei tunne?
Mehaaniline takistus – õhk ei pääse läbi.
Kui kergesti viiruslik nohu nakkab?
Piisknakkus. Kui inimene räägib, aevastab või köhib, saate tõenäoliselt nakkuseks vajaliku doosi kätte. Aevastades ja köhides võivad pisikud lennata kuni 5 meetri kaugusele, rääkides tavaliselt mitte kaugemale kui 1-1,5 meetrit.
Enne, kui asute ravi eesmärgil küüslauku ninna toppima, võiks uurida, mis nohuga on tegemist ja kas küüslaugust üldse abi on. Nohu, mis ei tule viirustest-külmetusest, on kirurgiline haigus.

"Äge külmetus- ja viirusnohu ei ole mingi probleem", räägib TÜ Kõrvakliiniku professor Mart Kull. "Hullemad hädad saavad tavaliselt alguse lapseeas, sest paljud vanemad ei tea, et peale külmetus- ja viirusnohu leidub veel teisi ja ohtlikumaid nohusid. Tegelikult on lapse immuunsüsteem on nii tugev, et harva juhtub, kui laps jääb haigeks külmetuse tõttu. Viiruslik nohu aga tabab lapsi vaid epideemiate korral."

Professor Kulli sõnul on sagedasem laste nohu põhjus ninaneelus olev adenoid ja selle põletikuline suurenemine. Adenoidi suurenedes tekib temas põletik, mille tagajärjel jääb ninas ruumi veelgi vähemaks. Nina funktsioon lülitatakse sellega välja ja täitmata jäävad nina peamised ülesanded: ninahingamine ja haistmine. Ninahingamise puudumisel lapseeas kaob ka ninaõõne sisese õhuvoolu ninaõõne suurust kujundav toime, mis tähendab, et lapsel ei arene nina anatoomia normaalsed proportsioonid.

Külmetusnohu ja adenoidse nohu erinevus

Mõlema puhul tekib väheldane palavik, suu ei taha kinni püsida. Professor Kull toonitab, et korduv, sage nohu on päris kindlasti seotud muutustega hingamisteedes: ninaneelu kitsenemise ja sealse põletikuga. Kaks kodust orientiiri vanematele:

  1. Jälgige nohu kulgu ja nina sekreeti. Viirus- ja külmetusnohu on esimesel päeval vesine, ninasõõrmed punetavad natuke. Teisel-kolmandal päeval muutub nohu paksemaks, neljandast päevast alates võib lima olla mädane. Järgmistel päevadel hakkavad koorikud tekkima. Sel juhul kehtib ütlus, et nohu kestab kaks nädalat, kui ravida või 14 päeva, kui ei ravita. Viirus teeb oma töö ära, niikaua kui veres tekkivad antikehad viirusest jagu saavad. Sümptomeid saab leevendada tablettide või tilkadega. Adenoidne nohu on esimesest päevast alates limas-mädane, värvilt kollakas või rohekas. Nina sekreet kõikide nende päevade jooksul palju ei muutu. Peab teadma, et nohu ehk nina sekreeti tekitab adenoid mitte püsivalt, vaid aeg ajalt. Oluline on jälgida lapse hingamist ka nohust vabal perioodil.
  2. Vaadake, kuidas laps magab. Vaba ninahingamisega laps ei maga suu lahti ega norska. Kui suu on kasvõi ainult millimeetri jagu lahti, tähendab see, et lapsel on püsiv ninahingamise takistus.

Adenoidse nohu ravi on kirurgiline – st. nohu ravitakse operatsiooni teel. Pole mõtet ennast petta, et saame ka tilkadega läbi. Need ei ole otstarbekad. Vanema põlvkonna arste õpetati, et adenoide ei maksa ära lõigata, sest need kasvavad puberteedieas välja. Tõsijutt. Ainult et selleks ajaks on juba tekkinud näokolju ja muude organsüsteemide jäävad muutused.

Professor Kull ülteb, et kui adenoide ei opereerita, siis võib laps eakaaslastest arengus maha jääda. Lõhnatajuta laps ei huvitu ümbritsevatest asjadest ning nii võib palju teadmisi jääda omandamata, mille tõttu kujunevad valed toitumisharjumused. Kui haistmismeel jätab soovida, ei tee laps hästi ka maitsetel vahet. Need lapsed eristavad ainult peamisi põhimaitseid: magus, soolane ja hapu. Maitsev valguline toit tundub neile täiesti maitsetu. Seetõttu keelduvad nad tavalisest toidust ja tahavad ainult magusat. See on aga kujunevale organismile igati kahjulik.

Keskmiste ja alumiste hingamisteede haiguste põhjuseks on enamasti suuhingamine.

Kopsud peavad õhku saama ka siis, kui nina on kinni. Laps ahmib kopsudesse soojendamata ja niisutamata õhku. Tagajärjeks on sagedased bronhiidid, külmetushaigused ja kopsupõletikud.

Kui suu on lapsel suurema osa ajast lahti, ei teki ka õiget hambumust, sest vaid ülemiste ja alumiste hammaste köbrukeste omavahelise kontakti korral sättuvad hambad sirgesse ritta. Puseriti hammastel pole õiget mälumiskoormust, ega kujune ka hambakatete vastupidavuslikud omadused jne. Omakorda kahjustab hammaste normaalset kujunemist ülemäärane magusa söömine, seda aga nii hammaste hügieeni kui ka ehituslikust aspektist. Kindlasti lisandub ka sellele hammaste kaaries.

Hammaste ritta sättimine on vanematele suhteliselt kallis lõbu. Samuti kannatab pidevalt haige lapsega kodus oleva vanema sissetulek põetuspäevade arvelt. Kõrvakliiniku arstid küsitlesid saja juhuslikult valitud nohuga lapse perekonnalt, kui palju päevi pidi puuduma ema töölt lapse erinevate haiguste tõttu aasta jooksul:

  • enne lapse adenoidide lõikust puudus ema töölt keskmiselt 42 päeva aastas
  • pärast adenoidide lõikust puudus ema vaid 3,8 päeva aastas

See ei ole ainult mitte meditsiiniline ega sotsiaalne, vaid riiklik probleem tervisekindlustuse summade põhjusliku kasutamise aspektist.

Nagu eelpool öeldud, on ninahingamine vajalik mitte ainult kopsude ventileerimiseks, vaid ka ninaõõne ja ninakõrvalkoobaste välja arenemiseks. Lapseeas puuduliku ninahingamise tõttu jäävad koopad ja nende avaused pisikesteks. See tähendab, et täiskasvanul tekitab iga väiksemgi turse nina limaskestal tugevat nina ja ninakõrvalkoobaste kinnisust. Kinnised nina ja -ninakõrvalkoopad teevad pea "paksuks", töö efektiivsuse ja kvaliteet langeb.

Nohu ja selle põhjused

Hüperreaktiivne ehk veresoonte nohu tähendab seda, et nina veresooned reageerivad liiga tugevalt igale tühisele ärritajale nagu näiteks kasvõi pea asendi muutus. Kõige tüüpilisem kaebus sellisel juhul on selle ninapoole kinnisus, mis jääb külili lamades allapoole. Miks see nii on? Seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem. Kui närvissüsteemi aktiivsuse regulatsiooniga pole kõik korras, mille põhjused võivad olla erinevad (näiteks stress, väsimus, alkohol), võib juhtuda, et nina veresooned laienevad ilma põhjuseta. Siis läheb nina kinni ja kuigi on tunne, et nina vajab nuuskamist, ei tule sealt midagi. Samas võib toast õue minnes nina tilkuma hakata. Selline veresoonte laienemine on täiskasvanutel kõige sagedasem nina kinnisuse põhjus.

NINATILKADEST PÕHJUSTATUD ehk medikamentoosne nina kinnisus. Efedriini sisaldavad ninatilgad, mida saab apteegist ilma retseptita ja mis on kõige levinumad, tekitavad tugeva veresoonte spasmi. Spasm kahjustab verevarustust nina limaskestas ja sellele järgneb isheemiline põletik. Pikaajaline põletik tekitab limaskestas sidekoe ja ninas jääb hingamiseks ruumi veelgi vähemaks. Selline fenomen sunnib haigeid tilkade doosi järjest suurendama, mis aga organismi elutegevuse aspektist tekitab haigele ravimsõltuvuse. Aga see on juba väga kahjulik.

Keskkonna reostusest tekitatud ehk hüperplastiline nohu. Saastatud keskkonnas töötavatel või elavatel inimestel, näiteks suitsetajatel ja tolmuse tsehhi töölistel tekitavad aineosakesed limaskestale püsiva põletiku, mille tagajärjeks on jällegi sidekoe vohamine ja nina kinnisus.

ALLERGILINE NOHU. Olgu ärritajateks õietolm, suled või koerakarvad, tursub limaskest, eritades lima, bioaktiivseid aineid ja inimene hakkab aevastama. Peab teadma, et kroonilise ninakinnisuse ja ka allergia korral tekivad ninas mitte ainult limaskesta muutused, vaid ka luulise ja kõhrelise toestiku deformatsioonid, mida aga ninatilkade ega tablettraviga kuidagi korrigeerida ei õnnestu.

NINAÕÕNE PINDADE DEFORMATSIOONID hakkavad aja jooksul ise nina kinnisust suurendama. Miks see siis toimub? Nimelt, kui ninas on hingamispilu juba kitsaks jäänud, imetakse õhk sellest kohast kiiremini läbi. Vastavalt füüsika seadustele on rõhk seda madalam, mida kiirem on torus gaasivool. See tähendab, et kõrgem välisrõhk surub niigi kitsa ninapilu veel rohkem kokku. Pikapeale pakseneb mitte ainult limaskest, vaid moondub ka luukude. Kroonilistel nohuhaigetel muutub see peamiseks ninakinnisuse põhjuseks.

Need nohud on kõik kirurgilised haigused. Muidugi võib aastaid, isegi aastakümneid rohtu ninna tilgutada, aga tänapäevane nohu ravi peab lähtuma põhjustest, mitte tagajärgedest. Lähtume põhimõttest, et nina on mõeldud hingamiseks, mitte ninatilkade tarvitamiseks. See tähendab, et kroonikutel on ninahingamist ainuvõimalik taastada operatsiooni, nina luulise ja kõhrelise toestiku korrektsiooni teel.

Kodustest võtetest siin suurt kasu pole. "Leiutatakse ju igasuguseid asju. Inimene topib ninna porgandeid, küüslauku, ninatilku", loetleb professor Kull võimalikke variante. Kuid juba tekkinud sidekoest need nina ei vabasta.

PEAS ESINEVAD KOOPAD. Igaühe pea peidab endas mitukümmet koobast, näiteks põse-, otsmiku-, sõelluu-, põhiluukoopad, samuti võib keskkõrva trummiõõnt vaadelda kui ühte ninakõrvalkoobastest. Ja ka kõrvapõletikud sõltuvad sellest, kuidas nina hingab. Vaid siis kui käigud nina ja kõrvade vahel on kinni, tekivad kõrvapõletikud. See tähendab, et põletike põhjuseks on koobaste ventilatsiooni häire, kuigi põletiku vahetuks tekitajaks võib olla üks või teine pisik. Ka kroonilised kõrvapõletikud, mille tagajärel kuulmine langeb või kaob, arenevad nina-kõrva käigu umbumisest, mitte aga mingi pisiku eripärast. Ka põsekoopa põletikud tekivad analoogsetel põhjustel, st ühenduskäikude umbumisel. Mida pisemaks need käigud lapseeas jäävad, seda sagedamini tekib põsekoopa põletikke ka täiskasvanueas.

Põsekoopa punktsioon, mida tuntakse loputuse nime all oli levinud võte varasematel aastatel. "Teadjamad" inimesed hoiatasid nohuseid loputuste eest: ära lase teha, sellest tuleb uus põletik ja siis tuleks jälle ja jälle loputust teha. Tegelikult punktsioon ise uut põletikku ei tekita. Urge torgatakse vaid läbi ja loputatakse ravilahusega mäda välja. Põletik hakkab korduma seepärast, et põhjus jääb alles - avaused koobaste vahel on endiselt pisikesed.

Nina funktsionaalne kirurgia. Tänäpäevane ninakõrvalkoobaste põletike ravi on põhjuslik ehk loomulike avauste avardamine ja hingamisruumi suurendamine. Sel juhul suurendatakse koobaste vahelisi luulisi avausi ning seeläbi taastatakse põsekoobaste püsiventilatsioon. Põletikku enam ei tekkida ei saa. Nina limaskestade ja veresoonete mahu vähendamise eesmärgil on ravi valikmeetodiks kujunenud laserkirurgia. See on praegu üks efektiivsemaid protseduure ninakirurgias.

USA-s loobuti loputuse-protseduurist juba aastakümneid tagasi. Meil tehakse seda ikka veel, "sest see on arstidel käe sees", ütleb professor Kull. "Seda teevad need, kes ei valda nina funktsionaalset kirurgiat." Selliste ninadega tegelevad kolm seltskonda: perearstid, polikliinikute kõrvaarstid ja haiglate kõrva-nina-kurgu-kirurgid. Kel on püsivad ninahädad, otsigu abi viimaselt etapilt. Nemad ravivad anatoomilistest muutustest lähtudes.

Kokkuvõtteks - nohu välimääraja

  • Viiruslik nohu - algab nina kihelusega, eritis on algul vesine, hiljem muutub mädaseks.
  • Veresoonte nohu – põhikaebuseks on nina kinnisus, kuid mingi ärrituse mõjul võib nina vesiseks minna.
  • Allergiline nohu – esimesest päevast peale aevastamine, ninakinnisus ja limane eritus,.
  • Adenoidne nohu – esimesest päevast peale limas-mädane eritis.
  • Põsekoopa põletik –mädase erituse kestus pikema aja jooksul, enamikel juhtudel ühepoolse tugeva valuga.
  • Kõige halvem variant – verine lima. (Mitte segamini ajada ninaverejooksuga!) Tihtipeale tähendab see kasvajat ja põletikku selle ümber. Kui ägeda nohu lõppjärgus ninast veriseid koorikuid tuleb, pole hullu.

Märksõnapilv