Hambaarst.ee › Artiklid › Üldmeditsiinilised artiklid › B-hepatiit - varitseva patogeneesi olemus

B-hepatiit - varitseva patogeneesi olemus

 1 häält
CAROL CERVANTES, DPC Technical Manager, Infectious Diseases
10.juuni 2003
Igal aastal sureb maailmas hepatiidi tagajärjel 10 miljonit inimest. See võrdub ühe maailmasõjaga igal aastal! Kuid et see kõik ei sünni ühel päeval, siis massiteabevahendid sellest ei räägi.
Ajakirjast HIPPOKRATES, oktoober 1999(10)
See artikkel on saadaval ka PDF-formaadis:
B_ja_Chepatiit.pdf (170 KB)

Esimesed teated kollatõve kohta ulatuvad tagasi Hippokratese aegadesse. Kuid alles 1963ndal aastal, pärast B-hepatiidi pinna antigeeni avastamist Blumbergi poolt, seostati haiguse tekkega viiruspatogeen. Tänapäeval peetakse B-hepatiiti ning tema omadust progresseeruda akuutsest protsessist krooniliseks, globaalseks terviseprobleemiks.

Diagnoosimine

B-viirushepatiidi (HBV infektsiooni) diagnoosimine põhineb kliinilistel tunnustel ning seroloogiliste markerite kindlaks tegemisel (vt joonis 1 ja 2). Esimene marker, mis ilmub peale HBVga kokkupuudet, on pinna antigeen (HbsAg). HBsAg olemasolu viitab aktiivsele nakkusele ja on leitav nii ägeda nakkusega patisentidel kui ka kroonilise nakkuse kandjatel.

Ägeda nakkusega patsientidel esineb HbsAg kiire tõus ning langus 1.4 kuu jooksul pärast nakatumist, tavaliselt kliiniliste haiguste ilmingute ajal. 12 nädalat peale HBsAg ilmumist veres on määratav ka HBeAg, mis jääb lühemaks ajaks vereseerumis määratavaks ja on ka väiksemas kontsentratsioonis leitav kui HBsAg. Tuuma antigeeni (HBc) antikeha on leitav haiguse kliinilise kulu ajal (kui esineb HBsAg kõrgeim kontsentratsioon) ja jääb kõrgenenuks kogu paranemisperioodi jooksul. Kui AntiHBc on esimest korda mõõdetav (kogu antiHBc), on samuti tõusnud ka tuuma antigeeni IgM antikehad (antiHBc IgM).

Taastumist ja immuunsust näitavad pinnaantigeeni ja kogu HBc vastu tekkinud antikehad koos negatiivse tulemusega antiHBc IgMle. Kroonilise nakkuse kandja korral on kõik seroloogilised markerid, välja arvatud antiHBc IgM, tõusnud tavaliselt aastateks.

STATISTIKAT

  • Ühendriikides nakatub hepatiiti umbes 5 protsenti neist, kellele verd üle kantakse, st 175000 inimest aastas. Ligikaudu pooled neist jäävad kroonilisteks nakkusekandjateks ning vähemalt igal viiendal tekib maksatsirroos või vähk. Umbes 4000 neist arvatakse surevat..U.S. News & World Report,1. mai 1989.
  • C-hepatiit on potentsiaalselt ruineeriv maksahaigus. [–]Selle viirusega võib olla vere kaudu nakatatud kuni 60000 kanadalast, mis tähendab seda, et umbes 12000 inimest võib surra verega saadud hepatiiti..Toronto. Globe and Mail,31. jaanuar 1998.
  • Venemaal esineb hepatiiti 10 korda rohkem kui Euroopas. Arvatakse, et 75 % hemofiilia haigetest, kellele on elulistel näidustustel tehtud vereplasma ülekanne, on nakatunud hepatiiti. Tegelikult on kõik 100% - ka need, kes näiliselt ei ole nakatunud, tõenäoliselt siiski nakkuse saanud...
  • Igal aastal sureb maailmas hepatiidi tagajärjel 10 miljonit inimest. See võrdub ühe maailmasõjaga igal aastal! Kuid et see kõik ei sünni ühel päeval, siis massiteabevahendid sellest ei räägi. Hematoloog, akadeemikAndrei Vorobjov. Moskovski Komsomolets.nr 26. 27. juuli 1995.
  • G-hepatiit on hiljuti kirjeldatud RNA viirushaigus; seda on juba verega üle kantud, kuid pole teada, kui suur on praegu risk sellesse nakatuda. Dr Paul Gully, 14. mai 1998

Märksõnapilv