Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid spetsialistile › Proteetika, implantoloogia, suukirurgia › Hügieen proteetikas - 2. osa

Hügieen proteetikas - 2. osa

 0 häält
Dr. Olev Salum TÜ Kliinikum
02.nov. 2001
Artikli 2.osas tutvustatakse materjalide ja vahendite desinfitseerimisel kasutatavaid vahendeid.
(1. osa)

Materjalide ja vahendite desinfitseerimine

Sagedamini kasutatavad desinfitseerimisained. Kõige tähtsam informatsioon, mida vajatakse desinfitseerivat ainet valides, on selle toimeaine. Kaasajal kasutatakse eelkõige desinfitseerimisaineid, mis kuuluvad mõnesse järgmistest rühmadest (vt. tabel 2): halogeenid (kloori ja ioodi ühendid), alkoholid (etanool, isopropüül), aldehüüdid (formaldehüüd, glutaaraldehüüd), biguaniidid (kloorheksidiin), fenooliühendid (fenüfenool, kresool, formokresool), ammooniumiühendid ja peroksügeenid (peroksohapped). Enamasti on tegemist klooriühenditel, glutaaraldehüüdil või alkoholide baasil mitme toimeaine segudega (n. ammoonium ja biguaniini derivaatidega), millele on lisatud pindaktiivseid ja korrosiooni takistavaid aineid. Nende seast valitakse sobiv vahend vastavalt kasutusobjektile ja desinfitseerimisaine omadustele.

Tabel 2. Antiseptilised ja Desinfektsiooniained

Klass Toimeaine Toote näited
Klooriühendid Na-hüpoklorit  
Na- klorit AlcideLD, Expor
Kloramiin-T Chlorazine
Oksükloroseen Clorpactin XCB, Kasdenol
Biguaniinid Kloorheksidiin Hibiclens, Hibistat, Peridex
Guanidiinatsetaat Lysetol AF
Joodiühendid Joodilahused Biocide, Surf-A-Cide, Ora-5, Betadine
Aldehüüdid Formaldehüüd Sekusept Forte
Glutaaraldehüüd Sporicidine, Banicide, Cidex-7, Glutarex, Maxicide Incidur, Sekucid, MD520, Lysoformin 3000
Fenoolid Fenüfenool Vitathene, Multicide, OmniII
Kresool Lysol
Formokresool Buckley’s Formo Cresol
Heksaklorofeen pHisoHex
Triklosaan Septic-Soap
Kvajakool  
Ammooniumühendid Ammooniumkloriid ID 212, MD520
Alkoholid Etanool  
Isopropanool Aerodesin 2000, Microzid, TPH 5225, ADH 2000, Lysetol AF

Desinfitseerimisaine tootekirjeldust lugedes tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas aine mõjub vastupidavatele mikroorganismidele nagu tuberkuloosibakter ja poliomüeliidiviirus. Desinfitseerimisvahendi toimeaeg sõltub toimeaine sisaldusest ja selle kontsentratsioonist, mikroorganismide tundlikkusest ja hulgast, bioloogilise materjali hulgast, aga ka ümbritsevast temperatuurist ja niiskusest. Nii on 70-80% etüülalkohol üks paremaid ja odavamaid vahend puhta pinna desinfitseerimiseks, ent lahtises nõus see aurustub ja aine antimikroobne mõju kaob. Glutaaraldehüüd sobib leotamiseks suletud nõus, kuid kõrvaltoimena omab nahka ärritavat mõju. Samuti on oluline tõsta jäljendite des. lahuse temperatuuri toatemperatuurist kõrgemale (glutaaraldehüüdil +24° C), et lühendada kontaktaega.
Teiste tegurite hulgas, mis mõjutavad aine valikut, on selle mõju töövahendite materjalidesse (korrosioon, värvumine, tuhmumine), samuti turvalisus kasutajale ja hind. Desinfitseerimisainet ostes on põhjust paluda müüjalt toote ohutusnõuete lehte, millest selgub aine koostis, keemilised omadused ja vajalikud ettevaatusabinõud.

Klooriühendid

Klooriühendid (naatrium-hüpoklorit, kloramiin) mõjutavad tugevasti baktereid, seeni ja viirusi (nt. HBV ja HCV). Nende toime tuberkuloosibakteritele on aga üsna nõrk. Kloorisisaldus väheneb säilitamise ajal, seepärast on lahused ebapüsivad. Samuti inaktiveerivad orgaanilised ained (veri, sülg) lahust, mistõttu tuleb seda iga päev vahetada. Lahus valmistatakse alati külma veega. Klooriühendite puuduseks on see, et neil on metalle söövitav toime. Puhaste pindade desinfitseerimisel kasutatakse 0,02% sisaldusega lahust, eritisplekkide ja jäljendite desinfitseerimisel on vajalik suurema sisaldusega lahus. Kloorheksidiini (2–4%) lahusele on iseloomulik tugev toime osale bakteritele (gram+), kuid on ebaefektiivne seentele ja viirustele.

Alkoholid

Alkoholid on kiire mõjuga ja toimivad hästi bakteritesse, muuhulgas ka tuberkuloosibakterisse, ja lipofiilsetesse viirustesse. Need ei mõjuta sama hästi hüdrofiilseid viirusi ja seeni. Alkoholide hulgast kasutatakse desinfitseerimiseks eelkõige etanooli (efektiivseim kontsentratsioon 70%) ja isopropanooli (45%). Alkoholid ei tungi läbi mustuse ja seetõttu peab desinfitseeritav objekt olema enne puhastatud või tuleb kasutada pindaktiivset ainet sisaldavat alkoholi. Alkoholid on desinfitseerimisainena kasutajale ja keskkonnale ohutud.

Glutaaraldehüüd

Glutaaraldehüüd inaktiveerib kõik bakterid, viirused, seened ja eosed. Ent see ei tungi hästi läbi mustuse ja seetõttu tuleb vahendid enne puhastada. Glutaaraldehüüdi puuduseks on see, et see on toksiline, ärritab limaskesta ja võib põhjustada ülitundlikkusreaktsioone kokkupuutel nahaga. Seetõttu ei tohi seda kasutada pihustades ega pindade desinfitseerimiseks. Glutaaraldehüüdi käsitsedes tuleb alati kasutada kaitsekindaid ja suu-ninakaitset. Pestud vahendite leotusaeg on üldiselt 10-30 minutit ja pärast tuberkuloosihaige ravi 3 tundi 2% glutaaraldehüüdlahuses. Glutaaraldehüüdi kasutatakse sageli instrumentide keemiliseks desinfitseerimiseks (toimeaeg 3 tundi, kui kasutatakse 2–3% lahust). Sama lahust võib sõltuvalt tootest kasutada umbes 2–4 nädalat.

Jäljendite desinfitseerimine

Jäljendimaterjali tootja on enamasti teatavaks teinud sellele sobiva desinfitseerimisaine, selle sisalduse ja toimeaja. Jäljendi saabumisel laboratooriumisse, puhastatakse see enne desinfitseerimist jooksva vee all süljest ja teistest bioloogilistest jääkidest (minim. 15 sek) ning desinfitseeritakse keemiliste lahuste abil. Desinfitseerimisaine peab olema ulatusliku toimega, see ei tohi jäljendit kahjustada (ei tohi mõjutada pinna detailide täpsust), ning see peab kasutaja seisukohast turvaline olema. Uuringud on näidanud, et jäljendeid saab õigeid meetodeid kasutades desinfitseerida ka nii, et nendele ei teki tähelepanuväärseid kahjustusi. Eelistada tuleks des. ainet ja meetodit, milles kontaktaeg on kõige lühem. ADA (American Dental Association) soovitab kõikide jäljendite desinfitseerimist leotades. Üldiselt ei ole vaja jäljendit leotada kauem, kui on vältimatu tuberkuloosibakteri kahjustamise seisukohast.
Naatriumhüpoklorit (5.25%) ja glutaaraldehüüd (2%) ja on praegu kõige enam kasutatavad jäljendite desinfitseerimisained. Arvestada tuleb aga, et immersiooniaeg sõltub oluliselt lahuse temperatuurist. Nii vajab glutaaraldehüüdi 2% lahus 24° C juures toimimiseks minimaalselt 10 minutit, kuid toatemperatuuril märksa enam (üle 20 min).
Kasutuses on ka jäljendite desinfitseerimiseks kohaldatavaid seadmeid nagu Dürr-Hygojet, kus puhastus ja desinfitseerimine toimuvad suletud ruumis (kasutatav lahus sisaldab toimeainetena glutaaraldehüüdi ja alküül-bensüül-ammooniumkloriidi). Pärast desinfitseerimist loputatakse jäljend hoolikalt ja suunatakse laboratooriumi tootmisalasse.

Proteeside desinfitseerimine

Laboratooriumisse tulevad proteeside desinfitseerimisel jälgitakse nn. Hendersoni infektsiooni kontrolli protokolli, mille kohaselt proteesi desinfitseeritakse nii laborisse saabumisel kui ka ärasaatmisel.
Esmalt asetatakse proteesid 15 sekundiks 4% kloorheksidiini lahusesse ning seejärel puhastatakse harjaga jooksva vee all. Järgnevalt võib ladestuste eemaldamiseks proteesidelt (hambakivi, pigmentatsioon) kasutada täiendavalt liivapritsi. Ladestused tuleb alati eemaldada, et desinfitseerimine oleks efektiivne. Pärast mehhaanilist puhastamist pannakse proteesid uuesti kloorheksidiini lahusesse (15 sek) ning seejärel valitud desinfitseerimislahusesse (näiteks 2% glutaaraldehüüdi lahusesse 10 min), võimalusel ultraheli puhastusseadmesse.
Kuigi akrüülproteesi saab desinfitseerida naatriumhüpokloritiga, põhjustavad nii hüpokloritid kui ka peroksiidid proteesiakrülaadi valgenemist. Etanool ei sobi määrdunud proteesidele (ei toimi läbi valgulise katu) ning võib põhjustada akrüülpinna lõhenemist. Metallokeraamilisi töid saab desinfitseerida glutaaraldehüüdi lahuses leotades, kuid glasuurimata portselani ei tohi puhastada desinfitseerimislahusega, kuna selle pinna pooridesse jääv lahuse jäägid võivad muuta portselani struktuuri ja värvi põletamise ajal. Seega parim on etanooli lahus. Hüpoklorit võib põhjustada kroomkoobaltühendite korrosiooni.
Poleerimiseks kasutatav pimsskivilahus valmistatakse, segades pimsskivipulbrit pesupulbrilahusesse või mõnda teise pindpinevust vähendavasse ainesse ning lisades lahusesse desinfitseerimisainet (naatriumhüpoklorit). See hoiab ära bakterite paljunemise soojades ja niisketes tingimustes. Pimsskivisegu tuleb vahetada ning poleerimismasinat puhastada ja desinfitseerida iga päev. Soovitav on pimsskivisegu jaotada ühekordseteks annusteks.
Tähelepanu tuleb pöörata nõudele, kus on hoitakse sooja vett, sest need loovad soodsa pinnase mikroobide tekkimiseks.

Kipsmudelite ja vahamodelleeringute desinfitseerimine

Jäljend tuleb alati enne mudeli valamist desinfitseerida, et ei oleks vaja desinfitseerida kergesti vigastatavat kipsmudelit. Mõnedel juhtudel on kipsmudelite desinfitseerimine siiski vajalik. Sel juhul pihustatakse kipsmudelile hüpokloriti või joodiühendi lahust ja see loputatakse maha puhta veega. Kipsmudel asetatakse püstiasendisse, kusjuures sokli tagaosa on vastu lauaplaat: nii valgub vedelik kergemini maha. Kipsmudeli peab enne pakkimist ära kuivatama.
Vahamodelleeringuid ja -hambumusi saab desinfitseerida, pihustades neile desinfitseerimislahust ja pakkides need suletavatesse karpi, et desinfitseerimisaine vajaliku mõjutusaja jooksul ei haihtuks ega toimuks deformatsiooni.

Töövahendite hooldus

Pärast kasutamist patsiendi ravimisel kasutuses olnud töö- ja abivahendid desinfitseeritakse lahustes leotamisega, puhastatakse mehaaniliselt ja pestakse voolavas vees ning steriliseeritakse autoklaavis või kuuma õhu kapis. Kuna keemilise steriliseerimise efektiivsust on raske kontrollida kasutatakse keemilist desinfitseerimist vaid sel juhul, kui kuumusel põhinevat steriliseerimist ei saa kasutada.
Alumiiniumist ja kroomitud jäljendilusikad steriliseeritakse autoklaavis. Akrüüljäljendilusikad on ühekordselt kasutatavad. Plastikjäljendilusikad on samuti ühekordsed, kuigi neid saab keemiliselt steriliseerida. Arvestada tuleb, et glutaaraldehüüd võib kahjustada nikliga kaetud jäljendilusikaid, kui neid liiga kaua leotada, hüpoklorit aga söövitab alumiiniumi.
Puure ja teemantlihve puhastatakse ja steriliseeritakse iga päev. Poleerimisharjad on aga mõeldud ühekordseks kasutamiseks.
Töölaudade pindu puhastatakse tööde vahel (n. glutaaraldehüüdi lahusega).
Töövahendid ja instrumendid, mis ei ole kokkupuutes patsiendiga (nagu artikulaator ja näokaare osad) puhastatakse ja desinfitseeritakse keemilisel meetodil vahendiga, mida nende struktuur lubab.

Artikkel ilmunud ajakirjas Hammas

Märksõnapilv