Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid spetsialistile › Hambaravimaterjalid ja -tehnikad › Fluoroosi ja tetratsükliinikahjustustega hammaste valgendamine - 1.osa

Fluoroosi ja tetratsükliinikahjustustega hammaste valgendamine - 1.osa

 0 häält
M.Kirby Bodden, DMD, PhD Alabama, USA; Van B. Haywood, DMD Georgia, USA
05.mai 2003
Artikkel annab konkreetse haigusjuhu baasil ülevaate, kuidas makroabrasiooni ning öiste valgenduskapede õige kombineerimisega saavutada hammaste valgendamises efektiivselt tulemusi.
Loe ka neid

Tõlkinud Ene Nagel

Kolmanda astme fluoroosi ja esimese astme tetratsükliini kahjustustega diagnoositud patsienti raviti järjestikku makroabrasiooni tehnikatega ja öiste hambavalgenduskapedega. Selleks et saavutada optimaalne tulemus makroabrasiooni tehnikaga, kombineeriti järgnevaid töövahendeid: teemant- ja kõvasulampuurid, abrasiivsed kettad, poleerivad teravad kummiotsikud ja teemantpoleerimispastad. Antud konservatiivse raviga saavutati väga head ravitulemused mis vastasid nii arsti kui ka patsiendi ootustele.

Hambaravis on kasutusel erinevad ravimeetodid, et korrigeerida mitteesteetilise kuju ja värvunud hammastega patsientide väljanägemist. Viimastel aastatel on kahjustatud ja värvunud hammaste puhul tihtipeale olnud valikraviks keraamiline ja metallokeraamiline kroonimine.(1) Alates 1980ndate algusest, on kasutusele võetud ka laminaadid.(2) Patsiendid ja hambaarstid üldjuhul soosivad ravi laminaatidega, eelkõige hambakudede säästlikkuse, võrreldes kroonidega ning loomuliku esteetilise lõpptulemuse tõttu.

Alates 1980ndate lõpust, on populaarsust võitnud rohkem konservatiivsemad meetodid värvunud hammaste ravis. Kasutatakse hammaste valgendamist 10% karbamiidperoksiidiga individuaallusikal (3), mis võimaldab värvimuutuste, sealhulgas ka tetratsükliini kahjustuste, eemaldamist.(4) Makroabrasiooni tehnika seisneb hamba pindmise kihi defektide, näiteks fluoroosi puhul, eemaldamises nurkotsiku instrumentidega.(5) Kombineerituna võivad sellised konservatiivsed meetodid viia tulemuseni, mis täielikult rahuldab patsiendi esteetilisi vajadusi, ilma indirektsete restauratsioonide kasutamiseta. Kui aga antud ravi tulemus ei ole rahuldav, siis sellised meetodid valmistavad hästi ette hamba pinna, et restauratsioonid laminaatidega saavutaksid maksimaalse esteetilise tulemuse.

Antud haigusjuht kirjeldab hamba fluoroosi ja tagapõhjal oleva tetratsükliini kahjustustega patsiendi edukat ravi. Kombineeriti makroabrasiooni tehnikaid (valikuline lihvimine/poleerimine) ja öist hambakapedega valgendamist. Mitmeid instrumentide valikuid hinnati kliinilise töö käigus, et määrata lihtsaim ja kõige aegasäästvaim tehnika mis viiks eelistatud tulemuseni.

HAIGUSJUHT

Uurimine ja diagnoos

35 aastane asiaadist meesterahvas pöördus tugevalt värvunud hammaste kaebusega (pilt nr.1). Üldanamneesi käigus selgus, et patsient pole varem meditsiinilist abi vajanud, välja arvatud lapsena määratud tetratsükliiniravi Hiinas. Patsiendi andmetel oli lapsepõlve külas olev joogivesi väidetavalt väga fluoririkas, kuid vastavaid testitulemused puuduvad.

Leiuta olid pea ja kaela piirkonna, suuõõne pehmete kudede ja suuõõne röntgenülesvõtted. Patsiendil ei esinenud aktiivset kaariest, puudusid restauratsioonid.

Kliiniliselt tuvastati intsisiaalses kolmandikus 1.0-2.0mm laiused pruunid horisontaalsed vöödid ülemiste eesmiste hammaste labiaalsetel pindadel. Kõige tugevamalt keskmistel intsisiividel, kus vöödid olid ääristatud piimjas-valgete aladega. Paremal lateraalsel intsisiivil esines vöödi keskel 1.0 mm lai ja 2.0 mm pikk emailivaba ala. Lähemal uurimisel selgus, et piimjas-valge kahjustus selles piirkonnas puudus, viitamaks sellele, et valged kahjustused olid umbes 0.2-0.3 mm sügavusel (pilt nr.2) Lisaks sellele esines kõigil hammastel pruunikas-roheline taustavärvus. Kliinilise uuringu ja anamneesi põhjal diagnoositi patsiendil fluoroosi kolmas aste, Thylstrup ja Feierskovi skaala järgi 6 ja tetratsükliini kahjustuse esimene aste.(7)

Ravi planeerimine

Patsiendil esines eesmiste alumiste hammaste osas ruumipuudus, kuid ortodontilist korrigeerimist ta ei soovinud. Ülemiste eesmiste hammaste osas võinuks eemaldada probleemi indirektne restoratiivne ravi (keraamilised laminaadid vms.), kuid eesmärgiks oli leida võimalikult konservatiivne ja patsiendile taskukohane lahendus. Kuna konservatiivse ravi tulemuse püsivus on kõige pikaajalisem ning endiselt võib tulevikus vajadusel alati rakendada rohkem invasiivsemaid meetodeid.

Raviplaan koosnes kolmest osast: (1) makroabrasiooni tehnika, piimjas-valgete vöötide eemaldamiseks, sellele järgneva emaili poleerimisega, et taastada hambale omane pinnaläige; (2) lühiajaline öine hambakapedega valgendamine, et eemaldada pruunid fluoroosi kahjustused; ja (3) pikema aja jooksul kasutatavad öised valgenduskaped, et eemaldada või tunduvalt vähendada taustal esinevaid tetratsükliini ning ühtlasi veel esinevat pruune fluoroosi kahjustusi.

Raviplaani tutvustati patsiendile, sealhulgas anti ka koduse valgendamise kirjalikud tutvustused ja patsient kinnitas oma nõusolekut allkirjaga.

------------------
Loe 2. osa

Märksõnapilv