Uuring Eesti hambatehnikute ja hambaarstide koostööst

Dr. Olev Salum, EHPS juhatuse esimees
10. jaan 2003


EHPS ja EHTL korraldatud uuringu tulemused, mille eesmärk oli välja selgitada hambaarstide ja hambatehnikute koostöö tugevaid ja nõrku külgi

Eesti Hambaproteesimise Selts koostöös Eesti Hambatehnikute Liiduga korraldas uuringu eesmärgiga selgitada hambaarstide ja hambatehnikute koostöö tugevaid ja nõrku külgi ning hambaarstide vajadusi hambaproteeside valmistamisel käesoleval hetkel ja lähitulevikus.

Uuring viidi läbi ajavahemikus 07.10.2002 – 15.11.2002. Uuringu sihtgrupiks olid Eestis tegutsevad hambaravikabinetid. Valimi suuruseks oli juhuslikult InfoAtlasest valitud 200 hambaravi- ja proteesikabinetti, mis moodustab ca 1/3 kõigist Eestis tegutsevatest hambaravikabinettidest.

Välja saadetud kahesajast ankeedist tagastati täidetuna 38 ankeeti (19%), mida võib antud metoodika puhul pidada ootuspäraseks, kuid mitte korraldajaid rahuldavaks tulemuseks.

Uuringu eesmärgiks oli ülevaate saamine proteetika üldisest seisust Eestis rõhuasetusega järgmistele aspektidele:

  • kui paljud kabinetid pakuvad proteesimisteenust
  • milline on vajadus erialase koolituse järele
  • millised on olulisemad nõudmised hambalaborile kui koostööpartnerile
  • millised on peamised puudused hambalaborite tootmisprotsessis ja töökorralduses hambaarsti poolt vaadatuna
  • milline on hambaravikabinettide praktika infotehnoloogia kasutamisel igapäevatöös

Uuringu tulemuste analüüsi põhjal saab teha järgmised järeldused proteetika hetkeseisu ning hambaravikabinettide ja hambalaborite koostöö kohta Eestis:

  • Proteesimisteenust pakub valdav osa Eestis tegutsevatest hambaravikabinettidest. Küsitlusele vastanud sihtgrupist pakuvad proteesimisteenust kõik vastanud hambaravikabinetid.
  • vastanud hambaravikabinettidest 8% tellivad hambatehnilisi töid oma firmast, s.t omavad ettevõtte struktuuriüksusena ka hambalaborit. 92% vastanutest ostavad teenust allhanke korras hambalaboritelt
  • ca pooled (53%) teevad koostööd ühe konkreetse hambalaboriga, 47% vastanutest kasutavad paralleelselt kahe kuni kuue erineva hambalabori teenuseid
  • hambatehniliste tööde turg Eestis on jaotunud paljude väikeste laborite (kuni 5 hambatehnikut) ja üksi tegutsevate hambatehnikute vahel. Uuringus osalenud hambaarstid kasutavad 21 erineva labori teenuseid, neist 5 hambalaborit asuvad ja toodavad välisriikides
  • 21% vastanutest tellivad hambatehnilisi töid ka väljastpoolt Eestit, allhankijatena on ära toodud hambalaboreid Lätis, Venemaal, Saksamaal, Rootsis, Soomes

Hambalabori kui püsiva koostööpartneri valikul olulised tegurid on uuringus osalenud hambaarstide poolt järjestatud alljärgnevalt:

Tegur

Keskm. hinne 10-palli süsteemis
Hinna ja kvaliteedi suhe 8,65
Vahetu kontakti võimalus 8,38
Tööde hind 7,24
Labori transpordi olemasolu 7,24
Tellimuste täitmise kiirus 7,0
Labori asukoht (lähedus tellijale) 6,74
Isiklik tutvus 6,63
Harjumus 6,42
Lepingusuhete olemasolu 6,30

Küsitletud hambaarstid on toonud kahe olulisema tegurina välja toodangu hinna ja kvaliteedi suhte ning vahetu kontakti vajalikkuse. Samas tellivad 20% hambaravikabinettidest toodangut ka väljastpoolt Eestit. Eelöeldust tulenevalt võib järeldada, et kohalikud laborid ei suuda pakkuda toodangut, mille kvaliteet vastaks küsitavale hinnale ning samuti ei kasuta kohalikud laborid kliendisuhte loomisel eelist vahetuks kontaktiks, mille annab neile asukoht ja keelebarjääri puudumine.

Hambaravikabinettide jaoks on olulised ka tellimuse täitmise kiirus ning labori transpordi olemasolu. Need kaks tegurit peaksid teoreetiliselt andma samuti konkurentsieelise kohalikele hambalaboritele, kuid tõenäoliselt ei kompenseeri siiski piisavalt vajakajäämisi toodangu kvaliteedis ning vastastikusel suhtlemisel tootmisprotsessi käigus.

Kinnitust eeltoodud väidetele on võimalik leida hambaravikabinettide poolt välja toodud nõrkades külgedes hambaravikabineti ja hambalabori koostöös. (0 = ei nõustu… 10 = täiesti nõus):

Tegur Keskm. hinne 10-palli süsteemis
Puudub visuaalne kontakt 5,93
Puudub operatiivne suhtlemisvõimalus 4,63
Raviplaani väärtõlgendused 4,47
Üldine ebapiisav suhtlemisvõimalus 4,38
Puudub ühtne terminoloogia 4,12
Puudub verbaalne kontakt 4,07
Ainult kirjalik suhtlemine laboriga 3,96
Konstruktsioonilised erimeelsused 3,85

Vastustest on näha, et vastastikuse koostöö ebakõlade pingereas seisavad puudujäägid vastastikuses suhtlemises (puudub visuaalne kontakt, puudub operatiivne suhtlemisvõimalus) kindlalt eespool tehnilistest puudujääkidest (raviplaani väärtõlgendused, puudub ühtne terminoloogia, konstruktsioonilised erimeelsused).

Küsitluse tulemusena selgus samuti, et hambaravikabinetid on valmis tehnoloogilisteks uuendusteks ning väga avatud uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuks. Nad näevad uute lahenduste kasulikkust igapäevatöö tegemisel ning puuduste likvideerimisel.

  • Paljudes hambaravikabinettides (21%) on kasutuses digitaalkaamerad
  • 63% vastanud hambaarstidest kasutab interneti püsiühendust
  • 84% vastanutest kasutavad arvutit iga päev või üle 2 korra nädalas
  • 78% vastanutest leiab, et online-ühendus hambalaboriga muudaks nende töö lihtsamaks, kiiremaks ja/või kvaliteetsemaks
  • 55% vastanutest on valmis online-ühenduse loomisesse ka investeerima

Erialase koolituse enam huvitatud teemad on uuringus osalenute poolt reastatud järgmiselt:

Teema Keskm. hinne 10-palli süsteemis
kroonid-sillad 8,49
tihvthambad 8,05
oklusioon, TM liiges 7,78
panused 7,61
partsiaalprotees 7,51
esteetiline hambaravi 6,81
adhesiivne tehnika 6,47
implantatsioon 6,09

Lisaks ankeedi koostajate poolt pakutud variantidele pakkusid vastanud ise välja neid huvitavaid koolitusteemasid. Ülekaalukalt on suurim huvi kombineeritud proteeside alase koolituse järele, järgnesid teised teemad: totaalprotees, materjaliõpetus, endodontia, raviplaani koostamine.

Võrdlemisi üksmeelsed olid ka vastanute arvamused koolituse sobivaima pikkuse ja koolitusvormi suhtes: sobivaimaks pikkuseks pakkus enamus 2 päeva (keskmine – 1,98) ning koolitusvormina kogus enam toetust praktiline rühmaõpe – 58% vastanutest. Koolitusgrupi suurusena eelistatakse arusaadavalt väiksemaid gruppe – sagedaim pakutud variant oli 12 inimest, ka kõigi vastuste keskmine (12,27) muutis seda väga vähe.

-------
hambatehnik.ee/hammas targt=_blank>Ajakirjast Hammas 3-2002