Laste nakkushaiguste ehk “täpihaiguste” avaldumine suuõõnes

Kõik meist teavad laste nakkushaiguseid: leetreid, punetisi, tuulerõugeid. Harvemini teatakse, et nad võivad avalduda ka suuõõnes.

Tuulerõuged

Tuulerõugeid on põdenud enamus täiskasvanutest juba lapseeas ja saanud eluaegse immuunsuse. Peiteperiood nakkuse saamisest kuni lööbe ilmumiseni on 10-21 päeva. Haigus põetakse enamasti läbi kergelt ja viirushaigusele iseloomulikult - kehatemperatuuri tõusuga võib kaasneda peavalu ja oksendamine.

Esmane lööbeelement on punetav laik, millest moodustub sõlmeke. Villikeste arv nahal või ulatuda mõnest mõnesajani. Mõne päeva jooksul villikese sisu hägustub, vill kuivab ja kattub pruuni koorikuga. Samasugune lööve võib esineda ka suuõõnes. Erinevuseks on vaid see, et villile ei järgne kooriku teket. Enamasti paikneb lööve suulaes ja põskede limaskestal ning muudab söömise valulikuks.

Väga harva võib esineda ka teist(või enam)kordset lööbimist, mil lööve kulgeb piki närvi kulgu nahapinnal - vöötohatisena. 20% vöötohatistest paikneb näo piirkonnas. Haigus algab hambavalu sarnaselt, meenutades pulpiidi valu. 3-4 päeva pärast tekivad villid suu limaskestale ja näonahale, asetsedes piki närviharu kulgu. Villiline lööve vöötohatise korral ei ületa keha keskjoont (asetseb kas ainult vasakul või paremal kehapoolel) ja on peale lööbe ilmumist kergelt diagnoositav.

Punetised (rubella)

Haigus algab peiteperioodiga, mis kestab 14-21 päeva. Haiged kaebavad peavalu, halba enesetunnet, kehatemperatuuri tõusu. 5-7 päeva enne lööbimist suurenevad lümfisõlmed kuklas, kõrvade taga ja kaelal. Lööbeks on mõnemillimeetrise läbimõõduga roosad laigud, mis võivad laatuda ühtlaseks punetavaks alaks. Lööve algab näolt ja levib kehale, suulakke ilmuvad täppverevalumid.

Leetrid

Leetrite tekitajaks on ülinakkav paramüksoviirus. Peiteperiood kestab 9-11 ööpäeva, mille möödudes tekivad viirusnakkusele iseloomulikud kaebused: temperatuuri tõus, halb enesetunne jms. Veel mõned päevad hiljem ilmub lööve, milleks on roosakaspunased laigud nahal ja samaaegselt või veidi varemgi suulimaskestal; 6.-10. päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Kehatemperatuur püsib lööbimise lõpuni kõrge. Harva esinevad lisaks laikudele villid. Leetritele iseloomulik tunnus on silmade valguskartus. Läbipõdemisel annavad leetrid püsiva immuunsuse. Teisel päeval peal haigustunnuste ilmnemist ilmuvad suuõõnde põse limaskestale eespurihammaste kohal sinkjaspunased erkpunase äärisega laigud (Kopliki laigud), nagu alloleval pildil näha.

Sarlakid

Sarlakid on lööbelistest laste nakkushaigustest ainus bakterite poolt tekitatud infektsioon; tekitajaks Streptococcus pyogenes. Lööve on erepunane ja oleks nagu mannateradega üle puistatud. Lööve puudub ninatiiva-suunurga kolmnurgas. Keele papillid on punakaslillad ja suurenenud, meenutades vaarika- või maasikamarja. Haige keel õhetab.

Herpes viirus (Herpes simplex)

Herpes viirus ei kuulu küll laste nakkushaiguste hulka, kuid oma laialdase leviku tõttu on ta hästi tuntud. Esmane nakatumine toimub sagedamini lapseeas ja võib ilmneda ägeda stomatiidina ehk suulimaskesta põletikuna, millega kaasneb kõrge palavik.

Mida väiksem on laps, seda raskem on haiguse kulg. Algselt suurenevad lõuaalused ja kaela lümfisõlmed. Igemetel ja mujal suulimaskestal on valulikud villid, mida kerge kulu korral leidub üksikuid, raskematel juhtudel aga katavad villid kogu suuõõne ja ulatuvad neelu. Raske infektsiooniga haige vajab haiglaravi.

Immuunsus tekib väga harva, haigestutakse korduvalt. Viirus jääb inimese organismi püsima närviganglionisse ja aktiveerub immuunsuse langedes - nt stressi ja külmetuse korral. Lööve, mida tuntakse ohatise nime all, paikneb enamasti huulte ümbruses.

Ravi

Ravi on reeglina vaid sümptomaatiline, suunatud kaebuste vähendamisele, limaskesta tervenemise kiirendamisele ja sekundaarse nakkuse ära hoidmisele. Kõik haavandid suuõõnes muudavad söömise valulikuks. Sellisel juhul on võimalik kasutada nt lidokaiin-geeli, mundisol-geeli^®, kamistad-geeli^® või mõnda muud toodet, mis on mõeldud kasutamiseks suuõõnes ja sisaldab anesteetikume. Valu vähendav efekt on lühiajaline ja seepärast soovitatakse neid suu limaskestale aplitseerida vahetult enne söömist. Toit ei tohi limaskesta ärritada, seega ei sobi liiga kuumad, külmad ega vürtsikad road kuni kahjustuste paranemine kestab. Konsistentsilt sobivad pehmemad või vedelamad toidud.

Suulimaskesta paranemist soodustavad retinooli ehk A-vitamiini sisaldavad õlilahused, millega võib lööbeelemente peitsida. Kui lööve suuõõnes on ulatuslik, on odavam ja lihtsam peitsida suu limaskesta nt metüleensinise vesilahusega. Lahusel on kuivatav ja bakterite vastane toime, mis sarnaneb briljantrohelise piirituslahuse toimega. Briljantrohelise lahus sisaldab piiritust ja seetõttu teda suuõõnes kasutada ei tohi. Samal eesmärgil (bakternakkuse arenemise vältimiseks) loputatakse suuõõnt 0,2% kloorheksidiinilahusega kaks korda päevas. Retsidiveeruva herpese korral määritakse atsüklovir^® salvi viis korda päevas villidele.