Miks igemed veritsevad?

14. okt 2002


Igemete veritsus ning valulikkus on enamasti tingitud igemepõletikust, mis on kehva suuhügieeni tulemus. Kuidas haigust ennatatakse ja ravitakse ning mis ohud on ravimata jätmisel.

gingiviitGingiviit on igemete põletik, mis kujuneb välja ebasoodsate tegurite toimel, kusjuures on säilunud igeme terviklik kinnitus hamba pinnale. Gingiviit esineb põhiliselt lastel ja noortel inimestel. Alla 6-aastastel lastel esineb igemepõletikku harva, hiljem suureneb esinemissagedus järkjärgult. Puberteedieas täheldatakse gingiviiti 90%-l noorukitest. Lastel, erinevalt täiskasvanutest, progresseerub gingiviit harva parodontiidiks, sest lastel on hästi väljendunud kudede kaitsemehhanismid.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Krooniline gingiviit algab ja selle edasiarenemine sõltub katu kogunemisest hammaste ümber. Kuigi see seostub otseselt suuhügieeniga, on palju teisi faktoreid, mis võivad luua eelsoodumuse hambakatu kogunemiseks ning samuti selle kõrvaldamise takistamiseks. Nendeks on:

  • limaskesta vigastused,
  • hambaaugud, sobimatud proteesid,
  • ortodontilised aparaadid,
  • hammaste vale asend hambakaares,
  • kalduvus suuhingamisele,
  • mineraalide puudujääk toidus ja stress.

Samuti võivad igemepõletikku soodustada üldhaigused. Nad nõrgestavad ja muudavad organismi gingiviidi suhtes vastuvõtlikuks:

  • nakkushaigused ja pahaloomulised protsessid,
  • verehaigused,
  • hormonaalsed nihked ja diabeet,
  • raseduse vastased tabletid,
  • pikaajalised ravikuurid,
  • geneetiline eelsoodumus,
  • HIV infektsioon ja AIDS.

Et kõige rohkem kattu koguneb hammaste vahele, algab igemepõletik just siin ja levib ümber hambakaela. Kui ei järgita vajalikku suuhügieeni, ilmnevad põletiku tunnused.

 

Sümptomid ehk avaldumine

  • Igeme värvi ja väliskuju muutused: Esineb igemepunetus. Igeme hammastevahelised teravad näsad muutuvad paistetades ümaraks ja töntsiks. Tõsise paistetuse korral võivad igeme ja hammaste vahel moodustuda igemetaskud.
  • Igemete veritsemine: Paljud peavad seda ekslikult normaalseks. Tavaliselt esineb seda kõige rohkem hammaste harjamisel, kuid seda võib esile kutsuda ka kõva toidu, näiteks õunte, söömine. Veritsus võib tekkida ka iseeneslikult.
  • Ebamugavus- ja valutunne (harva): Ei ole oluline sümptom, kuigi vahetevahel, hammaste harjamisel võivad igemed olla valulikud. Sel juhul peaks patsient harjama hambaid õrnemalt.
  • Halitoos ehk halb hingeõhk: Tavaline sümptom, millega võib kaasneda ebameeldiv maitse suus.
  • Harvem esineb igemete vohamist ja haavandeid.

Krooniline gingiviit varieerub vähesest igemete koe ja värvi muutustest tõsise punetuseni iseenesliku veritsemisega.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks:

  • Diagnoosimisel võetakse arvesse esinevad kaebused.
  • Informatsiooni saadakse ka suuõõne läbivaatlusel: hambakatu, hambakivi ja igemepõletiku indeksite määramisel.
  • Lastakse täita küsimustik toitumisharjumuste väljaselgitamiseks ja viiakse läbi dieedi analüüs.

gingiviit

Ravi

  • Õige suuhügieen: lisaks hammaste harjamisele tuleb kasutada ka abivahendeid (hambavahetikud, -harjad, -niidid jne.).
  • Hambakatu ja hambakivi eemaldamine hambaravikabinetis.
  • Hambakattu alalhoidvate tegurite kõrvaldamine.

Gingiviidi progresseerumine sõltub otseselt suuhügieenist. Lapsevanemad peaksid kontrollima oma laste hammaste pesemise tulemuslikkust. Gingiviit võib edasi areneda parodontiidiks, mis on juba raskem haigus ning mida on raskem kontrolli alla saada. Parodontiidi korral hävinevad hambaid toetavad kinnituskoed ning hambad hakkavad loksuma ning kukuvad välja.

 

Ennetamine

Igemepõletiku teket on võimalik ennetada korraliku suuhügieeni teostamisega. Seda on võimalik saavutada vaid korraliku informeerimise ja motiveerimisega. Tuleb inimestele selgitada probleemi tõsidust ja kontrollida hügieeni oskusi. Apteegis on saada spetsiaalseid kattu värvivaid tablette, mida näritakse pärast hammaste pesu. Katused kohad värvuvad punaseks.