Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid spetsialistile › Õhkabrasioon › Vastused enamlevinud õhkabrasioonialastele küsimustele

Vastused enamlevinud õhkabrasioonialastele küsimustele

 0 häält
02.nov. 2001
Kas õhkabrasioon suudab asendada puurimist täielikult? Kas osakeste juga lõikab ka pehmeid kudesid? Kas pulbri osakeste suurust saab valida? Kui kaugele dentiini sisse on võimalik minna ilma valu tekitamata? ...

Kas õhkabrasioon suudab asendada puurimist täielikult?
Õhkabrasiooni tuleb kasutada vastavalt vajadusele, kuna ta täiendab kõrgsageduslikku puuri. Seda saab kasutada komposiidist ja klaasionomeerist täidiste eemaldamiseks, fissuuride tihendamisele eelnevaks oklusaalpindade puhastamiseks, mõranenud portselani ja kahjustunud metalli detailide puhastamiseks. See ei sobi amalgaamtäidiste eemaldamiseks, kroonide ja panuste preparatsiooniks või pehme käsnja kaariese eemaldamiseks suurtelt aladelt.

Kas osakeste juga lõikab ka pehmeid kudesid?
Kineetilise energia kasutamise eelis on see, et pehmed materjalid neelavad mikroosakesed endasse, mistõttu lõikamise efekt on väga väike.

Kas pulbri osakeste suurust saab valida?
Olenevalt tootjast on see küll võimalik, kuid nagu selgub hulgalistest katsetest, on 27 mikronit optimaalne suurus, eriti madalatel rõhkudel. Sel juhul on ka patsientide tundlikkus minimaalne. Tugevama abrasiivse efekti saamiseks võib suurendada osakeste suurust (50 mikronit) või suruõhu rõhku.

Kui kiiresti õhkabrasioon töötab?
Vähemalt sama kiiresti kui tavaline puur. Kuid anesteesia mitte tegemisest tulenev lisaaeg annab kokkuvõttes suurema kiiruse.

Kas õhkabrasiooni võib kasutada väikeste amalgaamtäidiste eemaldamiseks?
Seda ei soovitata teha amalgaamide sisalduva elavhõbeda mürgisuse tõttu.

Kas ka pärast õhkabrasiooni kasutamist tuleb preparatsiooni söövitada happe abil?
Jah, see suurendab adhesiooni.

Kas õhkabrasiooni pulber (Al2O3) on toksiline?
Ei - see ei tohiks esile kutsuda mingeid hingamishäireid, kuna seda käsitletakse tavalise "tolmuna", mitte toksilise ainena. Soovitav on kasutada ka õhkabrasiooni ajal imurit.

Kas õhkabrasioon kaotab täielikult anesteesia tegemise vajaduse?
Kuigi iga olukorda tuleb vaadelda eraldi, saab siiski väita, et 90% juhtudest ei tunne patsiendid õhkabrasiooni kasutamisel mingit valu.

Kui kaugele dentiini sisse on võimalik minna ilma valu tekitamata?
Kogemustega arst suudab väikse rõhu korral töötada õhkabrasiooni joaga ka avatud hambapulbi juures. Arvestada tuleks muidugi ka patsiendi tundlikkusega.

Kuidas kontrollida osakeste voogu dentiini alal?
Kui patsient hakkab ilmutama tundlikkuse suurenemise märke, tuleks suruõhu rõhku veidi vähendada. Vältida tasuks pikaajalist ühesuunalist abrasiivosakeste vooga mõjutamist - pigem kasutada lühikesi osakeste pahvakuid.

Märksõnapilv