Ravipersonali individuaalne hügieen

Marek Vink
25. sept 2002


Tööriiete hügieen, käte hügieen, kinnaste kasutamine, nina-suumask, kaitseprillid, patsiendi katmine. Ümbritseva töökeskkonna aseptika.

Loe 2.osa
----

Tööriiete hügieen

  • Tööriideid vahetatakse puhaste vastu vähemalt kaks korda nädalas või kohe, kui need on (nähtavalt) määrdunud.
  • Tööriiete materjal peab taluma korduvat pesemist 85°C juures.
  • Tööriiete pesemist kodus tuleks vältida. Neid peaks pesema töökohal või laskma pesta pesumajas.
  • Tööriietuse alt ei tohi välja jääda tsiviilriideid.
  • Parim mudel oleks kõrge kaelusega tagant kinnitatav küünarnukkideni ulatuv tihedakoeline jakk.
  • Töö- ja tsiviilriideid tuleb säilitada eraldi kappides ja vältida nende kokkupuutumist.

Käte hügieen

Käsi desinfitseerides ja kaitsekindaid kasutades hoitakse ära mikroobide levik patsiendilt ravipersonalile ja vastupidi. Tehasepuhtad kindad on kas lateks(kumm)ist või vinüül(plast)ist. Latekskinnastes on vähem mikroskoopilisi auke ja need on vastupidavamad. Negatiivne on nende allergiarisk (ravipersonalile lisaks ka patsiendile). Seega tuleks valida hüpoallergilised (madala allergeeni-sisaldusega) latekskindad. Polüetüleenkindad, mida tavaliselt toiduainetööstuses kasutatakse, sobivad kanda töökinnaste peal takistamaks kaartide ja pliiatsite infitseerimist. Protseduuride juures, kus ei puututa kokku patsiendi eritistega, ei vajata ühekordseid kindaid, vaid piisab käte desinfitseerimisest alkoholiga. Mikroobide kinnitumiskohti kätel vähendatakse lühikeste küünte ja käte eest hoolitsemisega (rasvasisaldusega kreemid).

Hambaravitöö ajal on hambaarsti käed kokkupuutes vaid patsiendi suuga ja/või ravitöös kasutatavate instrumentidega. Infektsiooni leviku vältimisel on tähtis korrektne ravitöö tehnika. Töö ajal ei tohi kanda käekella, käevõrusid ega sõrmuseid (ka mitte kinnaste all), sest need on hea kasvulava pisikutele ning takistavad käte hügieeni. Küüne all elab umbes 5 miljonit, sõrmuse all umbes 500 miljonit, küünevallipõletiku korral aga 5 miljardit pisikut. Kinnastatud käes (soojas ja niiskes) kasvab pisikute arv kiiresti mitmekordseks. Pikkade varrukatega tööriietusel peavad olema käised üles kääritud kuni küünarnukkideni.

  • Pese käsi vedela seebiga vaid siis kui need on “nähtavalt” määrdunud (verega, süljega vms)
  • kasuta ainult desinfitseerivat käte vahendit (alkoholi-glütserooli segu; USAs vähemalt 4% kloorheksidiin), kui pesu pole vajalik
  • "no touch handwashing" on kätepesutehnika, kus nii seebidosaator kui ka veekraan avatakse automaatselt või jalaga; kasutamiseks sobivad ka küünarnukiga opereeritavad dosaatorid ja kraanid

Käsi tuleb pesta ja/või desinfitseerida alati:

  • tööpäeva alguses
  • enne ja pärast tööd patsiendiga
  • "mustemalt" töölt puhtamale siirdudes
  • kinnaste eemaldamise järgselt
  • pärast tõenäoliselt patsiendi eritistega kokku puutunud objektidega kokku puutumist.

Käte desinfitseerimine toimub 3-5 ml vedela desinfitseerimisvahendi "sissehõõrumise" teel, erilist tähelepanu sõrmeotstele, sõrmede vahedele ja pöialdele pöörates. Ainel lastakse kätel ära kuivada. Harjaga pestakse vajadusel vaid küüntealuseid. Harjamine kahjustab nahka. Käte naha tervise eest tuleb hoolitseda niisutuskreemiga (kuiva ja kareda naha külge kinnituvad mikroobid kergemini ja neid sealt ka raskem eemaldada).

Kinnaste kasutamine

  • kindaid tuleks kasutada hambaravikabinetis kõigi tööoperatsioonide juures, kus puututakse kokku patsiendi eritistega
  • kindad on alati patsiendipuhused
  • sama patsiendi toolis olles pese alati kindad siirdudes “mustemalt” töölt puhtamale
  • ära puuduta kontamineerunud kinnastega “puhast” ümbrust
  • vajadusel võib kindaid desinfitseerida
  • kindad võetakse käest koheselt peale raviprotseduuride lõpetamist, mille järel käed pestakse/desinfitseeritakse.
  • hambaravikabinetist lahkudes eemaldatakse patsiendipuhused kindad


Pildil kinnasteta töö tagajärjel ilmnenud herpes sõrmel.

 

Nina-suumask

  • hambaravi kõigi operatsioonide juures, kus moodustub aerosooli või tükikesi, tuleb kasutada maski (ja prille)
  • maski ei tohiks näole asetamise järgselt enam puutuda
  • kui maski vahetatakse või selle asendit näol kohendatakse, tuleb selleks pesta või desinfitseerida käed
  • mask kaotab oma hingamisteid mikroobide eest kaitsva toime 20-60 minuti möödudes, sõltuvalt niiskumisest
  • mask tuleb koheselt vahetada kui see on nähtavalt määrdunud või niiskunud

 

Kaitseprillid (või visiir)

  • hambaravi protseduuride ajal vajavad nii ravipersonal kui ka patsient kaitseprille, millega takistatakse aerosoolide ja pritsmete sattumist silma
  • patsiendi silmi kaitsevad need ka üle näo viidavate teravate instrumentide ja kemikaalide ning tumedad prillid ka ereda kohtvalguse eest
  • visiiriga töötades tuleks kanda ka filtreerivat maski
  • prillid pestakse ja vajadusel desinfitseeritakse kasutamise järel

 

-------
Loe 2.osa