Diabeetikute hambaravi iseärasused

4. sept 2002


Suutervise olukord sõltub diabeetikul sellest, kuivõrd hästi suudetakse veresuhkru taset kontrollida. Artikkel annab ülevaate milliste suuhaiguste suhtes on diabeetikud vastuvõtlikumad ning kuidas tuleks käituda hambaarsti juures.
Vaata lisaks:

Eesti Diabeedi Liit



Biotene - kuiva suu hambapasta
Biotene hambapasta on mõeldud eriti neile, kellel on suuõõnehaiguste tõttu vm põhjustel eriti oluline kasutada hambapastat, mis suu limaskesta ei kuivata. Biotene tervendab igemeid ja vähendab põleikulisi protsesse.



Oral Balance - suud niisutav geel
Suud niisutav geel Oral-balance tagab suus kestva niiskuse ja värskuse tunde. Kauakestev suuniiskuse asendaja pakkumaks leevendust "kuiva suu" probleemi puhul. Sisaldab spetsiaalseid niisutavaid komponente ja olulisi ensüümaineid.

Diabeet on haigus, mis võib mõjutada kogu keha. See, kas diabeet ka teie suutervist võib mõjutada, sõltub eelkõige sellest, kuivõrd hästi te suudate oma veresuhkru taset kontrollida. Kui teie diabeet on kontrolli all, olete samas minimeerinud selle mõju suutervisele. Kui aga diabeet pole kontrolli all, võib selle mõju suutervisele olla dramaatiline.

Diabeediga inimestel on suuremad riskid:

  • kiiresti arenevatele peridontaalhaigustele
  • igemenakkustele (gingiviit)
  • suukuivusele (kserostoomia)
  • kehvale suukudede paranemisele
  • oraalsele kandidiaasile

Kontrollimatu diabeet kahjustab valgeid vereliblesid (neutrofiile), mis on organismi peamiseks kaitseks bakteriaalse infektsiooni korral. Kuna periodontaalhaigus ongi bakteriaalse iseloomuga, on diabeediga inimestel see lihtne tekkima ning ka haiguse kulg võib olla raskem. Kui aga peridontaalhaigust suudetakse edukalt ravida, võib see ühtlasi mõjuda soodsalt diabeedi kontrolli all hoidmisele. Kuna iga liiki infektsiooniga kaasneb veresuhkru taseme tõus, siis see omakorda suurendab vajadust insuliini järele. Kui infektsiooni edukalt ravida, saab ühtlasi vähendada vajalikku insuliinikogust ning diabeeti on lihtsam kontrolli all hoida.

Suukuivuse ehk kserostoomiaga suureneb hambakaariese levik, kuna vähene sülg ei suuda hambapindadele kogunenud suhkrut ning toiduosakesi maha loputada ning seal hakkavad bakterid kiiresti paljunema. Samas pole seni siiski ühesele seisukohale jõutud, kas diabeetikuid pidada seetõttu suurema kaarieseriskiga rühmaks kui mitte-diabeetikuid. Kui teil on kuiv suu, tuleb korralikule suuhügieenile erilist tähelepanu pöörata. Hambaarsti või perearstiga võib arutada ka kunstliku sülje, Oral Balance Geel (Eestis mügil aptekides) kasutuselevõttu. Suuvee valimisel tuleb jälgida, et see oleks alkoholivaba ( näiteks Biotene suuvesi), kuna viimane kuivatab samuti suud liigselt.

Diabeediga koos võib suureneda ka risk suusiseste seenhaiguste (oraalse kandidiaasi) tekkeks, mis arenevad süljes. Sellisel juhul on abi seenevastaste ravimite tarvitamisest. Oraalne kandidiaas võib tekitada suuhõõgumist ning mõnikord nimetataksegi seda hõõguva suu sündroomiks.

 

Hambaarsti juures

Ükskõik kui hästi teie diabeet on kontrollitud, oma hambaarsti peate sellest igal juhul teavitama. Hambaarst peab teadma kõigist muudatustest teie diabeediravimite ning haiguse kulgemise osas, kuna see aitab tal teha paremaid otsuseid teie hammaste ravi poolelt. Vajadusel tuleb hambaarstile anda ka teie raviarsti nimi ja telefoninumber, et oleks võimalik kontakteeruda kui tekib küsimusi teie diabeedi osas.

Hambaarstil võib vaja minna ka teie vere glükosülaatset hemoglobiinitaset (hemoglobiinitesti A1C tulemused), et teada, kui hästi teie diabeet on kontrollitud. See test näitab hemoglobiini hulka protsentides, mis on glükosülaatne. Diabeetikul peaks see olema alla 7%, suuremate väärtuste korral on diabeet ilmselt kehvasti kontrollitud ning veres on rohkem suhkrut kui tohiks.

Kui teie diabeet on hästi kontrollitud, ei vaja te ilmselt mingit erilist hambaravialast kohtlemist. Kuid kontrollimatu diabeedi (eriti kardiovaskulaarsete ja/või neeruprobleemide korral) tuleks ilmselt enne vererohkeid hambaraviprotseduure (nt kirurgia) tarvitada antibiootikume, et vähendada riski bakteriaalse nakkuse levikuks.

Enne hambaarsti külastamist tuleks diabeetikul tarvitada insuliini ning süüa normaalselt. Hambaarsti juures võiks teil kaasas olla mingi glükoosiallikas (nt mahl) juhuks, kui teil peaks tekkima hüpoglükeemia (madal veresuhkur, mis võib tekkida vastureaktsioonina insuliinile). Kõige mugavam on kaasas kanda glükoositablette. Pärast hambaraviprotseduure tuleks jätkata tavapärast toitumist.

Hiljutised muutused diabeedi ravis võivad mõjutada ka teie visiiti hambaarsti juurde. Kui teie veresuhkru tase langes järsult 140 g/dl tasemelt 126 g/dl peale, siis suureneb risk hüpoglükeemilise episoodi tekkeks. Kui see juhtus teiega alles hiljuti enne hambaarsti juurde minekut, tuleb sellest hambaarstile rääkida. Enamik hüpoglükeemilisi probleeme tekib siis, kui insuliini tase veres järsult kasvab. Seega tuleks hambaarstile öelda ka seda, millal te viimati insuliini võtsite.

Järgige hambaarsti ettekirjutusi ka visiidijärgse ravi osas väga täpselt. Diabeediga inimesed paranevad üldjuhul aeglasemalt ning ka infektsioonide tekke risk on kõrgem, mistõttu tuleb oma paranemisele ise rohkem kaasa aidata. Näiteks tuleks oma ortodondiga koheselt ühendust võtta, kui ortodontilise aparaadi (nt breketite) terav traadiots või muu osa suu limaskesti kraabib, et oleks võimalik viga parandada enne, kui limaskesta tekib haavand. Ka akrüülist valmistatud intraoraalsete raviaparaatidega inimestel võib olla suurenenud risk kandidiaasi tekkeks.

Pärast hambaarsti külastamist võiksite külastada oma raviarsti, et oleks võimalik teha vajalikud korrigeeringud insuliinidoosi osas.

Vaata lisaks:

diabeet suukuivus gingiviit