Uued seadused muudavad hambaarstide tööd (0)

Artikkel on avaldatud ajakirjas Hammas
-------

Tervishoiutöötaja registreerimine ja tegevusluba

Eesti Vabariigis sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I 2001,50,284) ja selles toodud rakendussätted. Seadus jõustus 1. jaanuaril 2002.

Selle seaduse vastuvõtmisega loodu uus riigiamet Tervishoiuamet, mis alustas tegevust 1. jaanuaril 2002. Tervishoiuamet tegeleb endise Sotsiaalministeeriumi Litsentsibüroo toimingutega. Seega hambaarstide registreerimine ja tegevuslubade väljastamine toimub Tervishoiuametis (Tallinn, Hiiu 42, Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi maja)

Tervishoiuamet registreerib kõik tervishoiutöötajad uuesti ja väljastab ka tegevusloa (litsentsi).

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus sätestab alljärgnevalt:

§ 63(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajaks kvalifikatsiooni omandanud isik peab taotlema enda registreerimist Tervishoiuametis seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.

§ 64(1) Isik, kelle tegevusala käesoleva seaduse jõustumise ajal on tervishoiuteenuste osutamine ning kellel selle seaduse kohaselt on tervishoiuteenuste osutamiseks vaja tegevusluba, peab tegevusloa taotlema seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.

Seega kõik, kellel on hambaarsti, suu-, näo- ja lõualuukirurgi või ortodondi kvalifikatsioon (diplomi või atestatsioonitunnistuse alusel) peavad ennast registreerima ja taotlema tegevusluba erialal Tervishoiuametis hiljemalt 31. detsembriks 2004. a. See tähtaeg kehtib nendele, kellel oli käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga tegevusluba (litsents) meie erialal.

Kolleegid, kellel ei ole tegevusluba, aga soovivad alustada hambaraviteenuse osutamist, peavad ennast kõigepealt registreerima ja taotlema tegevusluba.

Abiinfo tegevusloa taotlemiseks ja tervishoiutöötaja registreerimistaotluse vormi leiad Internetist http://www.tervishoiuamet.ee või Hambaarstide Liidu kontorist.

Tervishoiuamet: Hiiu 42, 11619 Tallinn. Üldtelefon 0 6 509 840, e-mail info@tervishoiuamet.ee, Vastuvõtuajad: E, T kell 9-12 K, N kell 14-16 

Atesteerimine 

Käesolevast aastast ei toimu kvalifikatsiooni kategooriate taotlemise ja säilitamise kinnitamist Sotsiaalministeeriumi käskkirja alusel. Kuni 1. jaanuarini 2002 väljastatud atestatsioonidokumendid on aga kvalifikatsiooni tõendavateks dokumentideks ja tuleb esitada registreerimisel Tervishoiuametis. Uusi kategooriaid (teine, esimene, kõrgem) ei ole võimalik enam taotleda.

Tervishoiuteenuste kvaliteediprogrammi raames on eesmärgiks 2002. aastal välja töötada tervishoiutöötajate pädevuse hindamise alused ja kõigi arstierialade pädevuse hindamise kriteeriumid. Sisuliselt tähendab see täiendkoolituse kui arsti arendava protsessi dokumenteerimist (protokollimist), millega tagatakse tervishoiuteenuste kvaliteet elanikele. Arvestades eeltoodut ja selleks, et säiliks järjepidevus, töötab hambaravi erialade atestatsioonikomisjon samas koosseisus ka selle aasta kevadel ja sügisel.

Kõigil, kellele omistati 1997. a. sügisel kategooria või taaskinnitati kategooria, on võimalik esitada dokumendid täiendkoolituse protokollimiseks atestatsioonikomisjonis, et saada tõestatud oma pädevus. See on vabatahtlik protsess, mis annab võimaluse dokumenteerida erialast täiendkoolitust.

Oluline on siin vajadus tagada järjepidevus, sest pädevuste hindamise süsteem on väljatöötamisel ja rumal oleks jätta midagi tegemata. Komisjon koostab protokolli täiendkoolituse sertifikaatide alusel ja väljastab esitajale väljavõtte protokollist.

Vajalikud dokumendid:
· Avaldus (vormi on võimalik saada Eesti Hambaarstide Liidust),
· Koopiad täiendkoolituse serti-fikaatidest,
· Koopia kvalifikatsioonikate-gooriat tõendavast dokumendist.
· Dokumente saab esitada Eesti Hambaarstide Liitu kuni 25. novembrini 2002 k.a.

Nõuded ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile

Sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a. määrusega nr. 25 kehtestatakse “Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile” (RTL 2002,25,353). Selle dokumendi 3. peatüki 1. jagu käsitleb erinõudeid hambaravikabinetile. Hambaravikabineti planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel tuleb nüüd lähtuda antud määrusest.

Selle määruse vastuvõtmine tunnistab kehtetuks Sotsiaalministri 17. aprilli 1997. a. määruse nr. 18 “Stomatoloogia kabinet. Ruumide planeerimise ja töökorralduse juhend”.

Hambaproteeside maksustamine 5% käibemaksuga

Refereerime Maksuameti vastust Eesti Hambatehnikute Liidu kirjale hambaproteeside maksustamise kohta 5% käibemaksuga:

Vastavalt käibemaksuseaduse § 18 lõike 1 punktile 2 ei ole tervishoiuteenused käibemaksuga maksustatavad.

Tervishoiuteenuste mõiste on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 alusel tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.

Nimetatud seaduse § 3 annab tervishoiutöötaja mõiste, mille kohaselt on tervishoiutöötajad arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud tervishoiuametis.

Seega, kui hambaproteeside valmistamist on võimalik vaadelda tervishoiuteenuse osutamisena (hambaproteeside valmistamine toimub tervishoiutöötaja poolt), on tegemist maksuvaba käibega. Kui hambaproteesid müüakse kui kaup, on tegemist tehinguga, mis kuulub maksustamisele 5% käibemaksumääraga.

EHL kommentaar: Vastus on loogiline, sest alates 1. jaanua-rist 2002 ei ole hambatehnik tervishoiutöötaja ja ei pea olema registreeritud Tervishoiuametis ja ei pea omama vastavat tegevusluba. See tähendab, et käibemaksuvaba on ainult tervishoiutöötajate (hambaarsti) tegevus. Kui hambatehnik (laboratoorium), kes on käibemaksukohuslane, müüb oma toodet (hambaproteesi) hambaarstile, on tegemist tehinguga, mis kuulub maksustamisele 5% käibemaksumääraga. Peame juhinduma seadusest, kuigi see viib jälle meie teenuse hinna tõusule.