Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid patsiendile › Hambahaigused ja raviprotseduurid › Mälumis-, kõnefunktsiooni- ja rühihäired

Mälumis-, kõnefunktsiooni- ja rühihäired

 0 häält
17.juuni 2002
Mida näitab ja mida võib kaasa tuua loid mälumine, mälumine ühe suupoolega või esihammastega? Kas kõnehäired viitavad ka hamba-lõualuuanomaaliatele? Kas hambumusanomaaliaid võivad tekitada ka rühihäired?
Loe ka neid*Hamba-lõualuusüsteemi omandatud anomaaliate profülaktika
*Kuidas õpetada last nina kaudu hingama
*Müogümnastika

Mälumisfunktsiooni häired

Väljenduvad mälumisfaaside muutuses, ebaühtlases mälumisrõhu jaotumises, mälumisliigutuste arvu suurenemises, toidu mälumise ja kämbu moodustumise aja pikenemises.

Mälumisfunktsiooni häired on mitme anomaalia formeerumise aktiivseks faktoriks: lahi-, rist-, progeense jm. patoloogilise hambumuse vormid. Esineb variantidena.
a) Loid mälumine, laps mälub toitu aeglaselt ja pikka aega, rakendamata piisavalt jõudu, ja vahepeal peale juues. Sellise mälumise põhjuseks võivad olla suuhingamine, mitteõigeaegne kõva toidu lülitamine toiduratsiooni, raskekujulised üldhaigused ja nakkushaigused, lapse pikaajaline lutipudelist toitmine, kaaries.
b) Harjumus närida toitu ühe suupoolega. Põhjused: varajane mälumishammaste lagunemine ja kaotus ühel suupoolel, tüsistunud kaariesega hambad, ajutiste hammaste ebaühtlane kulumine, lõualuutraumad jne. Samuti on täheldatud pärilikku eelsoodumust.
c) Harjumus närida eesmiste hammastega. Põhjused: mälumishammaste varajane kaotus või lagunemine kaariese või patoloogilise kulumise tõttu, millele järgneb hambumuse madaldumine, kaasasündinud täielik või osaline hammaste puudumine.

Mälumisfunktsiooni häirete profülaktika seisneb selgitustöös lapsevanemate ja koolieelsete asutuste töötajate hulgas kõva toidu õigeaegse lülitamise kasulikkusest toiduainete hulka, õigeaegsest lutist võõrutamise tähtsusest.

Väga oluline on ajutiste hammaste kvaliteetne ravi ja vajadusel kohahoidja kasutuselevõtt enneaegse kaotuse korral, ajutiste hammaste kulumata köprude lihvimine, ninahingamise normaliseerimine.

Kõnefunktsiooni häire

Kõnefunktsiooni häire väljendub häälikute ebaselges hääldamises ning see tehakse kindlaks vestluses lapsega.

Kõnefunktsiooni häired on harva hamba-lõualuuanomaaliate vahetuks põhjustajaks. Sagedamini täheldatakse vastupidist: hamba-lõualuusüsteemi ehituse kõrvalekalded viivad häälikute tekitamise häiretele. Sellisteks anomaaliateks on hambumusanomaaliad, hambakaarte kitsenemine, kaasasündinud huule- suulaelõhed, adenoidid jne.

Sellegipoolest on juhtumeid, kui vale hääldus võib soodustada hamba- lõualuusüsteemi anomaalia formeerumist ja siis tuleb seda vaadelda kui riskifaktorit. Hammastevahelise sigmatismi korral, millele on iseloomulik susisevate häälikute vale hääldamine, satub keel pidevalt hammaste vahele ja võib soodustada lahihambumuse formeerumist. Osa autoreid vaatab sellist kõnehäiret kui imemisrefleksi jääknähtu. Põhjuseks on ninahingamishäire, samuti harjumus imeda sõrmi. Selline sigmatismi vorm on perekondlik iseärasus.

Külgmise sigmatismi korral, kui õhujuga ei lähe mööda suulae keskjoont, vaid ühe- või kahepoolselt silmahammaste ja eespurihammaste kohal, võib tekkida risthambumus koos alalõua nihkumisega keele tugeva surve tõttu ühele poole.

Kõnedefektidest tingitud hamba-lõualuusüsteemi anomaaliate profülaktika seisneb varajases logopeedilises ravis, õigeaegses ninahingamise normaliseerimises ning luti ja sõrmede imemise harjumuse kõrvaldamises.

Rühihäired rahulolekus ja liikumise ajal

Hamba-lõualuusüsteemi anomaaliate teket võib soodustada lapse keha pikaajaline või sage sundasend. Valet kehaasendit saab jälgida une ajal:

  • laps magab kõhuli, nägu allapoole (näoli), kõrge peaalusega või rusikas põse all;
  • mängu ajal istub laps kas väga kõrge või madala laua ääres, kui tal ei ole harjutatud õiget tööasendit, s.t. õlgade asend on ebasümmeetriline, ülakeha ja pea kallutatud liiga ette.

Valet asendit soodustab lapse istumine kehapikkusele mittevastava mööbli taga või koolikoti kandmine ühes ja samas käes. Vale kehaasend võib põhjustada rühihäireid, nägemishäireid, hingamis- ja veresoonesüsteemi tegevuse kõrvalekaldeid, keha ja näo-lõualuude piirkonna lihaste koordinatsiooni häireid.

Hamba-lõualuusüsteemi väljendunud anomaaliad on sageli lastel, kes kasutavad korsette või teisi ortopeedilisi seadeldisi skolioosi raviks. Kehaasendi häiretest põhjustatud anomaaliate profülaktika seisneb selgitustöös lapsevanematega, õpetajatega ja kasvatajatega lastemööbli sobivusest, hommikvõimlemise ja sportimise vajalikkusest.

Märksõnapilv