Imuri- ja kanalisatsioonisüsteem

Andres Laidroo meditsiinitehnika hooldusinsener
19. mai 2011


Imursüsteemide liigitus, planeerimine ja hooldamine.

Hambaraviseadme imursüsteemid jagunevad kuivimursüsteemideks ja märgimursüsteemideks.

Kuivimursüsteemi separaator asub hmbaraviseadme aparatuuriosa sees või selle vahetus läheduses kabinetis. Separaatoris eraldatud märg fraktsioon juhitakse kaldega isevoolu kanalisatsiooni separaatori juurest. Eemal asuvasse imurisse (kuivimurisse) juhitakse ainult kuiv õhk. Kuivast vaakumtorustikust tuleneb ka süsteemi nimetus.

Märgimursüsteemis juhitakse suust imetud märg fraktsioon koos õhuga mööda märga vaakumtorustikku (sellest ka nimetus Märgimursüsteem) eemal asuvasse märgimurisse. Märgimusüsteemi separaator asub seadmest eemal kuivimuri juures või on sellega kokku ehitatud (märgimur). Märg fraktsioon juhitakse kanalisatsiooni seadmest eemal, imuri juures.

Kuivimursüsteem on töökindlam ja vähem torustike hooldust nõudev.

Kuivimursüsteemis liigub separaatorist imurisse küll veevaba, kuid suhteliselt niiske õhk. Kui vaakumtorustik läbib jahedamat ruumi, võib aga jahedasse torustikku veeaur välja kondenseeruda, oleks soovitav kuivimuri ette paigaldada kondensaadieraldaja (lisaseparaator), et kaitsta imurit kondensvee eest.

Märgimusüsteem õigustab end suuremate kliinikute (üle 5 hambaraviseadme) korral, sest siis pole vaja hambaraviseadmeid komplekteerida eraldi separaatoritega, vaid selle töö teeb ära üks ühine suur separaator või märgimur, mis tuleb pisut odavam. Märgimu vaakumtorustikud peavad aga olema korraliku kaldega imuri suunas ja torustikus suure kiirusega liikuva õhu tõttu võivad nad üsna kergesti kuivada ja ummistuda.

Hambaraviseadme imursüsteemi igapäevaselt nähtavad ja kasutatavad osad on 2-3 imuvoolikut. Compact-seadmetel asuvad nad seadme assistendipaneelil. Erisoovidel (Soomes pea eranditult) aga hambaraviseadmest eraldi seinal assistendi käeulatuses.

Imusüsteem koosneb järgmistest põhiosadest:

  1. Assistendipaneelil või seinahoidikus asuvad imuvoolikud koos sulgursiibritega ja otsikutega.

  2. Tõkkesõelad, millega komplektis võivad olla ka voolikute selektiivklapid.

  3. Vesi-õhk seperaator koos amalgaami- ja mudasettepotiga või amalgaamiseparaator.

  4. Imur, ehk rahvakeeles tolmuimeja (turbiinimur ehk imumootor, suruõhuejektor, vesiejektor, vesikeerispump).

  5. Vaakumi- ja kanalisatsioonitorustik.

 

Imurid

Imur on seade, mida kasutatakse imursüsteemi tööks vajaliku vaakumi tekitamiseks. Kõige levinumad ja efektiivsemad on turbiinimurid, kus tööorganiks on elektrimootori võllile kinnituv turbiiniratas.

Mõnedes seadmetes kasutatakse vaakumi tekitamiseks vee-ejektoreid või õhu-ejektoreid, kus vee või suruõhu väljumisel peenest düüsist, tekkib düüsi taga vaakum. Nende puuduseks on nõrgavõitu vaakum, kulutavad palju vett või suruõhku ning nõuavad piisavalt kõrget veesurvet või võimsat kompressorit.

Näiteks Gnatuse seadmetel kasutatakse ka vesi-keerispumpa (taolist kasutatakse ka mõnedes autoklaavides vaakumpumbana). Need sarnanevad oma ehituselt väga täpsele tsentrifugaalpumbale, mille tihendamiseks kasutatakse vett. Vesikeerispump suudab tekitada küll väga tugeva vaakumi, kuid tootlikkust jääb imursüsteemi jaoks väheks.

Nagu mainitud, on enamlevinud 2 imuvoolikuga imursüsteemid. Peenikest imurit koos konks- või tigutoruga kasutatakse pidevalt protseduuride ajal alalõuast sülje eemaldamiseks.

Jämedat imurit ehk aspiraatorit koos ühekordsete või korduvkasutatavate steriliseeritavate toruotsikutega kasutab assistent hüübiva vere, sülje, puuripuru ning hamba- ja täidisekildude püüdmiseks.

Mõnedel seadmetel, millel puudub patsiendi süljekauss, võib olla ka kolmas imuvoolik mille otsas on lehter mis täidab teisaldatava süljekausi rolli. Enamuse seadmete voolikuotsikutesse on ehitatud kas imutugevuse reguleerimissiibrid või reguleerimis-pöördkraanid.

 

Tõkkesõel

Imuvoolikute seadmepoolses otsas asub tavaliselt tõkkesõel, mis väldib voolikusse imetud täidisetükkide või hambakildude sattumise selektiivklappidesse ja sealt edasi separaatorisse, kus nad võiks põhjustada klappide ja separaatori töö tõrkeid.

Need sõelad vajavad vähemalt vahetuse lõpus puhastamist.

Sõela purunemisel või deformeerumisel tuleb see koheselt asendada uuega, sest hambakillu või vana täidisetüki sattumine separaatoripumba või tsentrifuugi vahele võib selle purustada.

Lihtsama imusüsteemiga seadmetes töötavad kõik imuvoolikud paralleelselt, see tähendab, et ühe vooliku hoidikust tõstmisel käivitub imusüsteem ja kui teist voolikut ei soovita kasutada, tuleb see vooliku otsas oleva regulaatoriga sulgeda.

Osadel, enamasti kallimatel seadmetel, on aga iga imuvooliku vahel selektiivklapp, mis avab vaakumi vaid selles voolikus, milline on hoidikust välja tõstetud.

 

Separaator

Separaator on imursüsteemi oluline ja vastutusrikas osa, mis eraldab uuesti üksteisest vaakumi jõul koos voolikusse imetud õhu, vedeliku ja tahke osa (amalgaami- ja hambapuru).

Vesi-õhk separaator eraldab imetud segust kuiva õhu, mis suunatakse vaakumit tekitavasse imurisse.

Lihtsama ehitusega vesi-õhk separaatorid (enamus Cattani seperaatoreid) on ühekambrilised ja töötavad seetõttu tsükliliselt – see tähendab, et separaatori töökambri tätumisel katkeb imu mahuti tühjendamise ajaks, mis võib härida töötamist. Eriti annab see puudus tunda nende tööde puhul, kus kasutatakse suuremaid veekoguseid (lihvimine, kivieemaldus ja soodapritsiga poleerimisel), sest siis võib separaator täituda ja imu katkeda iga paari minuti tagant.

Arsti tööks on palju mugavamad 2-kambrilised vesi-õhk separaatorid (DÜRR, Planmeca), mis tagavad pideva, katkematu imu. Osades separaatorites kasutatakse kambri tühjenduspumpa, mis pumpab kambrist eraldunud vedeliku kanalisatsiooni ja imu toimub pidevalt (Sirona ja mõned Cattani mudelid).

Pideva, katkematu imu tagavad ka amalgaamiseparaatorid. Eraldatud märg fraktsioon läheb edasi settepotti, kus settib välja muda ja enamus (ca 80% ) amalgaamist ning must vesi läheb edasi kanalisatsiooni. Amalgaamiseparaatoris läbib eraldatud must vesi ennem kanalisatsiooni suunamist veel tsentrifuugi, mis tagab amalgaamieralduse kuni 98% ulatuses.

Paljudes Euroopa maades (ka Soomes) on amalgaamiseparaator rangete keskkonnanõuete tõttu kohustuslik. Seal on kohustuslik ka amalgaami sisaldava settemuda ja täitunud amalgaamiseperaatorite trumlite tsentraliseeritud utiliseerimine eriti ohtlike jäätmetena. Meil Eestis amalgaamiseparaatorite kasutamise kohustust õnneks veel ei ole, sest amalgaamiseparaator tavalisest vesi-õhk separaatorist üle 2 korra kallim ja vajab ka palju rohkem hooldust. Tegelikul meil ei ole see ka nii aktuaalne probleem, meil on looduskahjulike amalgaamtäidiste osakaal kahanenud peaaegu olematuks.

Seega tuleks hambaraviseadme kompleteerimise ajal müüjalt küsida, milliseid separaatori tüüpe pakutakse ja milline rahuldab Teie vajadused, et vältida hilisemaid pretensioone. Kui Te seate müüjale ainsaks tingimuseks võimalikult madala hinna, siis tõenäoliselt saategi masina ühekambrilise odavaima separaatoriga, mille tühjenduspauside ajal võib teatud kogus märga imuvoolikust patsiendile suhu tagasi valguda.

 

Torustik

Hambaraviseadme vaakumi- ja kanalisatsioonitorustikud ehitatakse enamasti standardsetest 40-50 mm kanalisatsioonitorudest. Kanali ja märgimu vaakumtorustikud tuleb rajada kaldega. Märgimursüsteemi torustik tehakse tavaliselt peenem, max. 32 mm. See nõrgendab küll reaalset vaakumit, kuid õhu suurema liikumiskiiruse tõttu esineb siis vähem ummistusi. Vaakumtorustike ehitusel tuleks võimalusel vältida jäske 90-kraadiseid nurki, et vähendada turbulentsi tekitatud vaakumi nõrgenemist. Soovitav on viia iga seadme juurest eraldi toru imuri juurde ja seal kollektoriga kokku ühendada.