Hambaraviseadme planeerimine

Andres Laidroo meditsiinitehnika hooldusinsener
19. mai 2011


Hambaraviseadme komplekteerimiseks vajate elementaarseid algteadmisi selle ehitusest.

Hambaraviseadme komplekteerimiseks vajate elementaarseid algteadmisi selle ehitusest. Kaasaegne hambaraviseade koosneb järgmistest funktsionaalsetest osadest:

  1. Patsienditool koos peatoega ja enamikel juhtudel kas 1 või 2 käetoega, mõnikord ilma.

  2. Arstipaneel (arstisild, arstilaud, instrumendilaud) koos arsti tööks vajalike instrumentidega ja patsienditooli ja lisaseadmete juhtpuldiga.

  3. Assistendipaneel koos assistendi tööriistadega. Parematel masinatel asub seal ka seadme dubleeriv juhtpult.

  4. Aparatuuriosa. Osal mudelitel on aparatuuriosa kinnitatud patsienditooli külge ja liigub koos sellega, osadel mudelitel kinnitub see aga eraldi põrandale.

  5. Hambaraviseadme juhtpedaal.

  6. Operatsioonivalgusti.

  7. Arsti ja assistendi töötool.

  8. Müra tõttu hambarviseadmest eemal asuv kompressor seadme suruõhuga varustamiseks ja imur (imumootor) ehk vaakumpump imursüsteemi käitamiseks.

 

Patsienditool

Patsienditool on reguleeritava kõrgusega ja seljatoe kaldega ning reguleeritava peatoega. Tooli kõrguse ja seljatoe kalde reguleerimine toimub enamikul tooli mudelitel elektrimootoriga tigureduktoritega, kuid mõnedel mudelitel hüdroajamitega mis koosneb hüdraulika(õli)pumbast, hüdrosilindrist ja juhtklappidest.

Toolide peatoe asendit reguleeritakse käsitsi, mõnedel kallimatel mudelitel aga elektrimootoriga tiguajamiga.

Parematel toolidel on seljatoe liikumine tooli suhtes lahendatud nii, et on välditud patsiendi pluusi pükstest väljarebimine. Enamikul tooli mudelitel on tooli istmeosa ühest tükist jalgu toetava osaga, osadel on jalgu altpoolt põlvi toetav osa reguleeritav, mõnedel tooli mudelitel läheb see osa lähtepositsioonis automaatselt täiesti alla, võimaldades ka liikumispuudega (ka ratastoolist) mugavalt toolile istuda.

Kaasaegsetel toolidel on 2 kuni 8 arsti poolt programmeeritavat salvestatavat tööasendit. Hügieenilisemad ja kergemini puhastatavad on ilma õmblusteta tooli ja seljatoe polstrid.

 

Arstipaneel

Arstipaneel kinnitub üldjuhul (compact-mudelitel) hambaraviseadme aparatuuriosale, olles liigenditega pööratav ja reguleeritava kõrgusega.

Arstipaneelidest on levinumad 2 tüüpi:

  1. Alt(rippuvate) voolikutega, kus ühe otsaga arstipaneeli ühendatud instrumenivoolikud ripuvad kaarega U-kujuliselt arstipaneeli all ja instrunent puhkeasenis asub arstipaneeli esiservas olevas kahvelhoidikus otsik ülespoole.
  2. Pealtvoolikutega (S-swing) arstipaneelil tulevad voolikud paneeli pealt üle liigendvibude ja instrumendid puhkeasendis lamavad arstipaneeli esiserval otsad pisut allapoole.

Eesti arstid millegipärast eelistavad rohkem pealtvoolikutega arstipaneele. Selle mudeli eeliseks on, saab arstipaneeli tõmmata patsiendi suule lähemale rinna kohale, ilma, et voolikud patsiendi keha ja riideid puudutaks.

Eakamad arstid aga eelistavad rippuvate voolikutega arstipaneele, sest siis asub arstipaneel patsiendi kõrval ja ei pea instrumendi haaramiseks kätt nii kõrgele tõstma. Altvoolikute puuduseks peetaksem aga voolikute ebasteriilse põranda puudutamise ja patsiendil takerdumise ohtu.

Kuna instrument asub hoidikus ots ülespoole, ei tohi sel mudelil värskelt õlitatud mikromootori otsikut mootori otsa pikalt seisma jätta, sest otsikust võib õli elektrilisse mikromootorisse valguda ja seda kahjustada.

Mõnel masinal keritakse instrumendivoolikud aga arstipaneeli sees olevale trumlile. See on küll mugav, kuid keerukuse tõttu ebatöökindel ja pole levinud. Morita seadmel lähevad aga instrumendivoolikud patsienditooli seljatoe sisse peitu.

Hambaraviseadme CART-mudelitel kujutab arstipaneel endast nagu ratastega käru, mis on voolikute- ja juhtmetekaabliga ühendatud aparatuuriosaga.

CABINET-mudelitel saab aga arstipaneeli koos instrumentidega kapi sisse peitu lükata. See mudel sobib eriti hästi nõrganärvilistele patsientidele, kellel võib juba kabinetti sisenemisel arstiinstrumentide nägemine hirmu nahka ajada.

Arstipaneeli instrumendi paigalduskomplekte nimetatakse mooduliteks. Arstipaneelil võib olenevalt mudelist olla 3 –7 moodulit, ehk 3-7 instrumendi paigaldamise võimalus.

Üldjuhul komplekteeritakse arstipaneel järgmiste instrumentidega:

  • Õhu-vee pustel, Turbiinotsik (kiire puur, kuni 450000 p/min),
  • Õhu-mikromootor (kuni 20000 p/min) või Elektri-mikromootor (kuni 40000 p/min) koos nurkotsiku ja sirgotsikuga (elektrimikromootor võib olla traditsiooniliselt harjadega või harjadeta,
  • Polümerisatsioonilamp (valguskõvastav lamp),
  • Skailer (kiviriist).
  • Harilikult kinnitub arstipaneeli külge ka kandikuhoidja arstiriistade ja materjalide jaoks.

 

Assitendi paneel

Assistendi paneelil asuvad alati aspiraator (suur imur ehk tolmuimeja) ja süljeimur (peenike imur). Sageli paigaldatakse assistendipneelile polümerisatsioonilamp ja assistendi õhu-vee pustel ning patsienditooli ja muude funktsioonide dubleeriv juhtpult.

Parematel seadmetel on assistendipaneel liigenditega reguleeritav nii horisontaal- kui vertikaalsuunal ja on piisavalt pikkade liigenditega, võimaldamaks arstil töötada vajadusel ka ilma assistendita.

Enamikel compact-seadmetel kinnitub assistendipaneel hambaraviseadme aparatuuriosa külge. Mõnedes maades (näteks Soomes ) on levinud tava, et assistendipaneel kinnitub seinale, kuna seda loetakse raviseadme mustaks osaks, mis ei sobi liiga lähedale instrumentidele.

 

Aparatuuriosa

Aparatuuriosas asuvad enamikel juhtudel õhu– ja veeblokid, imurisüsteemi separaator, elektroonika peaplaat ja mõnedel seadmetel ka vee desinfikatsiooniseade ja boiler vee eelsoojendamiseks.

Enamikel juhtudel kinnitub aparatuuriosa külge arstipaneel, assistendipaneel, süljekauss, suuloputusklaasi täitja ja sageli ka instrumentide destveega varustamise pudelisüsteem.

Aparatuuriosa kinnitub osadel seadmetel patsienditooli kõrval põranda külge, osadel seadmetel aga patsienditooli külge ja liigub koos sellega üles-alla.

Compact-seadme patsienditooli külge kinnituva aparatuuriosa eeliseks on see, töö ajal patsiendi kõrguse muutmisel liiguvad ka arstipaneel ja op-valgusti koos tooliga ning pole vaja nende asendit täiendavalt korrigeerida. Puuduseks on aga see, et aparatuur on toolile suureks lisakoormuseks, suurendades tooli ajamite koormust ja põhjustab kogu seadme kõikumist.

 

Juhtpedaal

Hambaraviseadme juhtpedaal võib olla vägagi erinev. Enamasti ühendatakse pedaal seadmega voolikute- ja juhtmetekaabliga. Mõnedel seadmetel edastatakse pedaali käsklused seadmele edasi raadiolainete vahendusel.

Lihtsamate ja odavamate seadmete pedaaal võimaldab võimaldab vaid instrumente sisse-välja lülitada ja instrumentide spreid sisse-välja lülitada.

Kallimate seadmete paljufunktsionaalsed pedaalid võimaldavad aga lisaks:

  • instrumentide kiirust reguleerida,
  • mikromootorit reverseerida,
  • patsienditooli programmeeritud asendeid lülitada,
  • patsienditooli asendeid manuaalselt juhtida

 

 

Operatsioonivalgusti

Valgusti (prožektor) kujutab endast kiiresti reguleeritava asendiga tasakaalustatud ristkülikukujulise valgusvihuga kohtvalgustit. Enamikel juhtudel kasutatakse valgusallikana halogeenhõõglampi.

Mõned edevamad tootjad eksperimenteerivad ka LED-lampidega, kuid LED valgustitel on veel päris palju arenguruumi, enne kui nad suudavad valguse kvaliteedis võistelda halogeenvalgustitega. Praegu on nende ainsaks eeliseks kordi väiksem energiatarve.

Enamikel juhtudel kinnitub op-valgusti oma mastiga seadme aparatuuriosale, kuid mitmed firmad pakuvad ka laekinnitusega valgusteid. Mitmete püsti teostatavate tööde puhul (näiteks implantoloogia) on laekinnitus mugavam, liigendid jäävad vähem eriti pikakasvulist arsti segama.

 

Toolid

Arsti ja assistendi toolid on oma ehituselt suhteliselt sarnased ratastel, õmblusteta kergeltpuhastatvate polstritega. Paremad toolid on väga paljude kõrguse, kallete ja seljatoe reguleerimisvõimalustega.

Kuna assistent istub harilikult arstist kõrgemal, võiks assistenditoolil olla ka jalgade tugirõngas.

Headel toolidel on istme esiserv pisut längus (näteks Sirona toolil), mis väldib arsti reiesoonte kinnipigistamisest tingitud jalgade suremist. Kui põrand on pisut ebatasane ja kasutate libedaid rõivaid, olge sellise tooliga ettvaatlik – olen ise ka korra toolirataste raskendatud veeremise tõttu istmelt lihtsalt maha libisenud.

Väga head ja turvalised on aga sellised toolid, mille istme esiservad reite kohas küll langevad, kuid keskel on väike tugiküngas (rahvakeeles rõõmuküngas), mis efektiifselt väldib längus ismelt maha libisemise võimaluse (näiteks KAVO Physio).

Mikroskoobi kasutamisel vähendab oluliselt arsti käte väsimist käetugedega arstitool.

Omaette arstitooliklassi moodustavad aga sadultoolid. Neil puudub küll seljatugi, kuid kuna ta oma olemusega sunnib arsti sirge selgrooga istuma, siis tegelikult selg justnagu ei väsigi. Olen tähele pannud, et sadultoolid on populaarsemad nooremapoolsete võimukama loomuga naisarstide seas.

 

Suruõhutoide

Hambraviseadmete suruõhutoiteks sobiks kõige paremini ÕLIVABA KUIVATIGA KOMPRESSOR. Õlikompressorid lisavad paratamatult toodetud suruõhku mingi koguse õliauru, mis koos õhuga hambapinnale sattudes halvendab oluliselt täidiste nakkuvust ja mõjub kahjustavalt seadme suruõhuklappide kummimembraanidele ja elektrilistele mikromootoritele, mida jahutatakse samuti suruõhuga.

Õlivaba kompressor ilma kuivatita on tegelikult ka poolik lahendus, sest pustlist tuleva niiske õhuga ei saa arst prepareeritud kaviteeti ja juurekanaleid piisavalt kuivaks.

Eriti vajalik on on surõhukuivati pulbrijoa aparaatide (soodapritside) kasutamisel, kus niiske õhuga kokku puutudes esineb sooda paakumise tõttu sageli kanalite ummistusi.

Praktika näitab, et kuivatiga kompressori kasutamisel soodapritside ummistusi peaaegu ei esine.

Niiske õhu eletrimootorist läbipuhumisel ei välju harjade kulumisel tekkiv söe- ja vasetolm mootorist, vaid kleepub mootori sisemusse, lühendades oluliselt selle tööiga.

Samuti peseb niiske õhk otsikute laagritest õlikelme välja, vähendades seetõttu oluliselt kiirekäiguliste laagrite ja hammasrataste eluiga.

Kuna kompressor ja imumootor tekitavad töötamisel omajagu müra, tuleks need paigaldada eraldi jahedasse kuiva ruumi, kus puudub külmumise oht. Imuri väljapuhutav õhk tuleks hügieeninõuetest lähtuvalt suunata otse õue.