Lutipudelikaaries - lapse hammaste suurim vaenlane (10)

Lutipudelikaaries on tõsine, kuid ennetatav hammaste haigus, mis tekib siis, kui väikelapse hambad puutuvad liiga pikalt kokku süsivesinikega. Süsivesinikud ehk karbohüdraadid on vedelikes - mahlad, piim (selles sisalduv piimasuhkur e laktoos) jmt - sisalduvad ühendid, mis suus lagunevad suhkruks. Sellest suhkrust hakkavad toituma suus elavad bakterid, mis oma elutegevuse käigus toodavad happeid, mis omakorda on võimelised hambavaapa demineraliseerima (st sealt mineraale välja kandma). Selle tulemusel muutub hammaste välispind kergelt mõjutatavaks ja poorseks ning seal hakkab arenema kaaries. Selline protsess leiab aset sageli siis, kui:

• panete oma lapse magama koos lutipudeliga, milles on mahl, piim, suhkruvesi vm vedelik (mis pole puhas vesi)
• annate talle suhkrut sisaldavaid jooke ja piima ka ärkvel olles, et teda rahustada
• annate talle suhkru, mee vm magusa sisse kastetud lutti imeda

Ulatuslik lutipudelikaaries

Ema rinnapiim ei tekita üldiselt kaariest, kui laps saab ainult rinda mõõdukalt (st ei saa sinna kõrvale süsivesikuid sisaldavaid jooke ning laps ei saa rinda liiga tihti) - seega segutoitusid tarbivad lapsed on suurema riski all. Tegelikult polegi põhiprobleem selles, mida laps joob, vaid kui tihti ta seda joob. Mida kauem on tema suus vedelikud (peale puhta vee), seda suurem on risk tõsise kaariesekahjustuse tekkeks. Seetõttu ongi ebasoovitav panna laps magama lutipudeliga, milles on magus jook. Kõige sagedamini kahjustuvad lutipudelikaariesega ülemised esihambad.

Kuna kaaries on teatud bakterite (Streptococcus Mutans) elutegevuse tulemus, siis saab see tekkida vaid lapsel, kes on need bakterid kusagilt saanud. Vastsündinu suus neid baktereid pole ning seega on ainus võimalus saada need bakterid oma vanematelt (nt kui ema "puhastab" või niisutab oma suus lutti või lusikat, mis seejärel lapse suhu liigub). Seega tuleks hoida ka enda hambad korras ning suuhügieeni eest eriti hoolt kanda.

Kuna vastsündinul hambaid enamasti pole, siis pole ka bakteritel esialgu kuhugi kinnituda, kuid esimeste hambaalgete ilmnedes on bakteritel hea kinnituskoht olemas. Kuna lastel, eriti vastsündinutel on sülje eritumine tugev, aitab see suhu kogunenud suhkrujääke kiiresti lahustada ning suu seisab puhtana. Kui aga suhkrurünnak kestab pikemat aega, ei suuda ka lapse sülg tema suud kaitsta (seda eriti magades, kui süljevool on väiksem).

Kui laps saab S.mutans bakterid 6-31 elukuu vahel, on neist praktiliselt võimatu vabaneda ning seetõttu tuleb käituda nii, et bakteritel oleks suus võimalikud halvad elutingimused. Kuigi seda S. Mutans bakterit on suus ca 1% kõigist bakteritest, põhjustab see 50% lapsepõlve hambahaigustest.

Kõigepealt paistavad esihammastel tumedamad laigud, mis aja jooksul suurenevad. Edasi liigub kaaries tagumistele hammastele ning alumistele esihammastele. Siiski ei ole viimased tavaliselt nii suures ohus kui ülemised, kuna keel katab neid ning ei lase baktereid sinna ligi. Kaariesest kahjustatud hambaid on väikelastel raske ravida ning seetõttu seda enamasti ei tehta. Kui kahjustused on juba ulatuslikud ning põhjustavad valu ja on suureks infektsiooniallikaks (see on omakorda ohtlik kogu organismile), võidakse hambad ka eemaldada. Samas pole see eriti soovitatav, kuna selline enneagne hammaste eemaldamine võib rikkuda jäävhammaste algeid ning lõikumist.

Lutipudelikaariesest hoidumiseks:

• Ära pane last voodisse pudeliga, milles on suhkrut sisaldavaid jooke (ka veega lahjendatud mahla) või piima.
• Kui laps on magusa joogiga harjunud, pole teda võimalik kohe sellest harjumusest vabastada - seega tuleks hakata jooki iga päev üha rohkem veega lahjendama, kuni lõpuks laps harjub puhta veega oma janu kustutama. Võõrutusperiood peaks olema läbi viidav paari nädalaga (hiljemalt 12 elukuu lõpuks).
• Ära kasuta lapse rahustamiseks muud vedelikku peale puhta vee. Kõige parem on lapsele rahustav sõna ja vanemlik armastus.
• Ära kasta lutti oma suhu, suhkru ega mee sisse. Hilisem lutist võõrutamine võib selletagi raskeks osutuda.
• Kui laps just süües magama ei jää, anna toidukorra lõpetuseks talle veidi vett peale juua (või üldse mitte midagi, sest ka lapse enda sülg loputab suu puhtaks)
• Puhasta oma lapse igemeid ja hambaid pärast iga söögikorda õrnalt puhta marlilapiga (NB! ärge unustage ka oma käsi eelnevalt pesta)
• Lapse hambaid võiks minna hambaarstile või suuhügienistile näitama juba pärast esimest hamba lõikumist - nii harjub ta hambaravikabinetiga ja sellega, et võõras inimene tema suus "toimetab"
• Õpeta oma laps jooma kruusist tema 1. sünnipäevaks
• Uuri oma hambaarstilt või perearstilt oma kodukoha joogivee fuloriidisisalduse taset ja kui see on liiga madal, tuleb ühiselt läbi arutada, milliseid fluoriidikomponente võiks lapsele anda, et hambad juba varakult tugevad kasvaksid

Pidage meeles, et lihtsam on ennetada, kui tagajärgi likvideerida.