Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid patsiendile › Hambahaigused ja raviprotseduurid › Antimikroobne ravi periodontaalhaiguste raviks

Antimikroobne ravi periodontaalhaiguste raviks

 1 häält
09.apr. 2002
Antimikroobse ravi korral kasutatakse periodontaalhaiguste vastu võitlemisel antibiootikume, kuna need haigused on tingitud teatud bakteritüübist. Mida selle ravi korral silmas pidada? Millised on riskid?

Antimikroobse ravi korral kasutatakse periodontaalhaiguste vastu võitlemisel antibiootikume, kuna need haigused on tingitud teatud bakteritüübist. Tavaliselt kirjutatakse antibiootikume välja seoses hambakivi eemaldamisega või juureraviga. Mõned hambaarstid võtavad antimirkoobse ravi tarvitusele alles viimasel võimalusel, samas kasutavad teised seda sagedasti. Mõninatel juhtudel võib ainult antimikroobsest ravist olla periodontaalhaiguste vastu võitlemisel kasu, teinekord on aga vaja ka lisaks periodontaalse kirurgia abi.

Enamik periodontaalhaiguste all kannatajaid ei saa antimikroobset ravi, kuna seda kasutatakse vaid teatud juhtudel:

  • nekrootiline haavandiline gingiviit - periodontiidi harva esinev, kuid väga agressiivse iseloomuga vorm, mis esineb peamiselt vanuses 15-35 a
  • kiirelt arenev periodontaalhaigus
  • teistele ravivormidele mittealluv periodontaalhaigus
  • nõrgenenud immuunsüsteemiga vm eluohtlikus seisundis patsiendid

Antoimikroobse ravi erinevad vormid

Mõned periodontaalhaiguste vastu võitlemiseks mõeldud antibiootikumid sisaldavad:

  • penitsilliini (mida müüakse mitmete erinevate tootenimede all)
  • amoksütsilliini (Amoxil, Trimox jt)
  • metronidasooli (Flagyl jt)
  • amoksütsilliini koos klavulaanhappega (Augmentin)
  • tetratsükliini (mitmed erinevad tootenimed)
  • doksütsükliini (Atridox, Doxy-Caps, Vibramycin jt)
  • kloorheksidiini (Corsodyl gel 1%, Peridex, PErioGard, PerioChip jt)
  • minotsükliini (Dynacin, Minocin jt)
  • klindamütsiini (Cleocin)
  • tsiprafloksatsiini (Cipro, Floxin jt)

Enne kui mõne antibiootikumi kasuks otsustatakse, võib hambaarst võtta teie suust proovi (külvi) ning saata selle laborisse bakteriaalseks analüüsiks. Laboris bakterid identifitseeritakse ning selgitatakse välja, milline antibiootikum nende vastu kõige paremini võitleb ning vastavalt sellele kirjutab hambaarst või periodont teile vastava ravimi retsepti.

Antimikroobne periodontaalhaiguste ravi võib olla nii süsteemse kui lokaalse iseloomuga.

  • Süsteemse ravi korral tuleb antibiootikume võtta 7-10 päeva. Antibiootikumi kannab kehasse laiali vereringe.
  • Lokaalset ravi teostatakse hambaravitoolis, kus antibiootikumi kantakse otse infektsioossetele suuosadele. Lokaalset ravi saab teostada mitmeti:
    • Geel - hambaarst süstib igemesse doksütsükliini sisaldavat geeli, misjärel see ala kaetakse spetsiaalse sidemega (lahasega), et vältida leket. 10 päeva pärast side ja üleliigne (eraldunud) geel eemaldatakse
    • Ravimitükk - hambaarst paigaldab igemete vahele kloorheksidiini sisaldava tükikese, mis 7-10 päeva jooksul lahustub
    • Pulber - hambaarst raputab probleemsetele igemetele minotsükliini sisaldavad pulbrit, mis 3 nädala nädala jooksul lahustub
    • Riba - hambaarst paigutab igemete vahele ribasarnase fiiberkiu, mis aeglaselt tetratsükliini eritab. Riba eemaldatakse 10 päeva pärast

Antimikroobne ravi kestab tavaliselt 1-2 nädalat, kuid sellele eelnevalt peavad hambad korras olema (st vajadusel parandatakse kaviteedid, tehakse juureravi ning eemaldatakse hambakivi). Kuna hambakivi ulatub sageli ka igemepiiri alla, on hambakivi eemaldamine äärmiselt oluline, kuna sellele saavad bakterid hästi kinnituda.

Pärast ravi

Hambaarst kutsub teid järelkontrolli 2-3 nädalat pärast antimikroobset periodontaalhaiguste ravi. Kui haigus pole ravile allunud, sõltuvad järgnev oluliselt haiguse iseloomust ja ulatusest. Hambaarst võib sel juhul proovida mõnd teist antibiootikumi kuuri või suunata teid periodontaalhaiguste kirurgiasse. Mõni inimene vajab mitut antibiootikumi ravikuuri, enne kui haigus sellele reageerib. Teistel võib vaja minna pikaajalist antibiootikumravi, et haigust kontrolli all hoida.

Pärast antibiootikumravi edukat lõpuleviimist on oluline hoida ära periodontaalhaiguse kordumist. Ennetamine seisneb regulaarses hambaarsti külastamises - periodontiidiravi järgselt iga 2-4 kuu järel ning gingiviidi järgselt iga 6 kuu järel. Kontrollvisiidi käigus hambaarst:

  • puhastab ja poleerib hammaste pindu
  • hindab suuhügieeni taset ning õpetab vajadusel korralikku harjamise ja niiditamise tehnikat
  • teostab periodontaalhaiguste uuringu - selle leidmisel otsustab uue raviplaani
  • teeb röntgenpildi (iga paari aasta järel)

Riskid

Antibiootikumide ravi põhiliseks riskiks on võimalik allergiline reaktsioon teatud ravimile. Kui te teate, millisele ravimile te allergiline olete, teavitage sellest kindlasti oma hambaarsti. Kui te pole ühestki oma allergiast teadlik, kuid märkate ravi ajal mingeid kahtlasi vastureaktsioone (lööve, pööritus vmt) pärast antibiootikumi võtmist, ärge seda enam rohkem võtke ning võtke ühendust oma hambaarstiga. Sel juhul on enamasti abi mõne teise antibiootikumi tarvitamisest. Järgige antibiootikumide võtmisel alati täpseöt neid ettekirjutusi, mis arst teile määras.

Märksõnapilv