Steriilne kaltsiumhüdroksiidpasta kui lõplik ja täiuslik ravikontseptsioon - 2.osa

5. apr 2002


artikli 2.osa vaatleb mõningaid kaltsiumhürdoksiidpasta kasutamise võimalusi: infitseerunud juurekanalite ravi, juhuslike perforatsioonide ravi
Vaata lisaks:

Lisainfo ja tellimine:
Magnum Dental AS
Tel: 7371647, 6501945

Loe 1.osa
----------

Infitseerunud juurekanalite ravi

juurekanalidCa(OH)2 pastal on rida eeliseid võrrelduna muude kasutatavate pastadega nagu "Endomethasone", "Estesone" jne. Mainitud eelised on eelkõige tagatav steriilsus, hermeetilisus ja kõrgel leeliseline pH-tase. Nii näiteks on mikrobioloogiliste uuringutega tõestatud, et vahendi steriilsus tagab ülikõrge antimikroobse efekti, mille tõttu 99,9% infitseerunud juurekanali patogeensest floorast hukkub juba 1-6 minuti jooksul. 1-4 nädala möödudes on seesama kanal jätkuval praktiliselt mikroobi ja nende laguproduktidest vaba.

Teiseks vaieldamatult suurepäraseks omaduseks on steriilse kaltsiumi poolt tekitatav koagulatsioon ja nekrotiseerunud kudede resorbeerumine (lagunemine, lahustumine), mis kaotab bakterite eluks vajaliku soodsa arengu ja elukeskkonna. Lisaks sellele soodustab kaltsium apikaalse ava sulgemise teket tänu tsementoblastide arengu stimulatsioonile, mis kestab ligikaudu 8-12 kuud.

Seega jätkab kaltsium oma tööd kõvakudedes inaktiveerides patogeenset mikrofloorat ja soodustades osteoblastoosi, kusjuures säilitab seejuures kanali steriilsuse tänu pidevalt kõrgele pH tasemele juurekanalis.

 

Juhuslike perforatsioonide ravi

Juurekanali perforatsioonil keskmises või alumises juure kolmandikus on soovitatav täielik juurekanali täitmine, mis võimaldab täiel määral sulgeda perforatsiooni tekke koht. Hilisemal on soovitatav mitmekordne kaltsiumpasta lisamine, mis soodustab osteoblastoosi ja kõrge pH taseme säilimist. Korduval kaltsiumi lisamisel on soovitatav kasutada Gutta Percha tifti selleks, et võimaldada pastal tungida sügavamale perforatsiooni sisemusse.

Perforatsiooni tekkel kanali ülemises kolmandikus või bi-trifurgatsiooni piirkonnas kantakse pastat vahetult perforatsiooni kohale aplikatsiooni meetodil, järgnev hamba taastamine (plombeerimine) toimub vastavalt tavalisele metoodikale.

 

Juuremurru ravi

Sagedamini esinevad juuremurrud alveolaarluu piirkonnas nii üla- kui alalõualuus. Nagu näitavad eriuuringud tekib pulbi nekroos valdav enamusel juhtudest vaid hamba krooni osas. Märksa harvemini toimub juureose pulbi nekrotiseerumine, samuti on juureosa pulp paremini kaitstud otsekahjustuste tekkest ja infitseerumisest. Juurekanali alumises kolmandikus säilib aga enamasti pulp elusana.

Seetõttu tulenevalt pulbi elujõulisusest võib viia läbi ravimenetlused kolmes etapis.

  1. Kui on kahjustunu pulbi ülemine ehk hambakrooni paiknev osa teostatakse ravi vastavalt eelpool kirjeldatule.
  2. Juurepulbi osaline kahjustus ? anesteesia all eemaldatakse kahjustunud osad ja kanal täidetakse Ca(OH)2 pastaga koos gutta percha'ga kuni elus pulbini.
  3. Täielik pulbi kahjustus (mis on vähetõenäoline) eemaldatakse pulp täies ulatuses ja täidetakse kogu kanal Ca(OH)2 pasta gutta percha'ga, järgnev ravi ja hamba kuju taastamine kulgeb tavapäraselt.

Kõigi käsitletud olukordade puhul saavutame tänu Ca(OH)2 mõjule tugeva osteoblastide tekke intensiivistumise kogu kanali ja murdejoone piirkonnas. Juhul kui juuremurruga kaasneb ka selle nihe juure tipu osas, toimub täielik apeksi piirkonna inkapsuleerumine koos elusana säilinud pulbiga ning seeläbi jääb ära vajadus teostada repositsiooni või apikotoomiat.

Kanali ettevalmistamise metoodika ravi teostamiseks Ca(OH)2 pastaga.

Enne kanali täitmist on loomulik, et eemaldatakse infitseerunud pulp ja dentiin, kanalit töödeldakse mehhaaniliselt ja antiseptiliste vahenditega. Kasvueas lastel, mil juure kanal on avar ja kasvutsoon on tugevalt väljendunud, peab olema kanali töötlus igati ettevaatlik ja säästev selleks, et mitte viia infitseerunud kudesid kasvupiirkonda, mis võib viia põletikulise protsessi ägenemisele, vahelduvhammaskonna puhul ka jäävhamba alge kahjustumise tekkele.

Ca(OH)2 viiakse kanali suudmele ja seejärel kondenseeritakse kanali sisemusse lentulo või mõne muu endodontilise instrumendiga, võib kasutada ka steriilset pabertifti. Peab meeles pidama, et Ca(OH)2 vähese röntgenkontrastsuse tõttu peab pastat tugevalt kondenseerima, mida tugevam on kondenseeritus seda enam saavutame ka röntgenkontrastsust. Kui lisada pastasse baariumsulfaati (nagu "Metapaste"-s), suureneb röntgenkontrastsus märgatavalt. Hea röntgenkontrastsuse võimaldab gutta percha kasutamine. Soovitatav on täita kanal kogu ulatuses, kitsastes ja kõverates kanalites aga kogu läbitava osa ulatuses. Sirgetesse ja avaratesse kanalitesse võib sisse viia suur kogus pastat ja seejärel kondenseerida tavalisel viisil.

Seejärel on vajalik katta kanalisuue aluskatte materjaliga (fosfaattsement, klaasionomeer jne). Peab siinkohal märkima, et kaltsiumi viimine üle tipuava tavaliselt ei oma ebameeldivaid tagajärgi tulenevalt preparaadi steriilsusest ja kõrgest immunoindiferentsusest. Juhul kui enne kanali täitmist on kanalis vähene kollakas või valkjas infiltraat, mis ei ole mädase iseloomuga, võib tavaliselt koheselt täita juurekanal ja asuda hammast plombeerima. Muudel juhtudel on soovituslik asetada ajutine täidis ja kontrollida juureravi tulemusi 2-4 nädala möödudes, vajadusel lisada täiendav kogus Ca(OH)2 pastat selleks, et hoida pH taset kõrgel tasemel.

Hiljem, kui põletikulised nähud on taandunud, võib teostada lõpliku plombeerimise ka hambakrooni osas.