Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid spetsialistile › Proteetika, implantoloogia, suukirurgia › Implantoloogias esinevad alalõualuu närvi vigastused, nende profülaktika ja ravi - 2.osa

Implantoloogias esinevad alalõualuu närvi vigastused, nende profülaktika ja ravi - 2.osa

 0 häält
Dr Roger Meyer
25.veeb 2002
Artikli 2.osa kirjeldab, millal võtta närvikahjustuste näidustusena kasutusele mikrokirurgia ning millal eelistada teisi ravimeetodeid. Artikli konsultant on dr Ü.Pintson.
Loe ka neidНадежность есть надежность: коффердам - 1

Artikli toimetaja ja konsultant: dr. Ülo Pintson, AS ODE Hambakliinik
Loe artikli 1.osa

Näidustused mikrokirurgiaks

Närvikahjustuste kirurgilise ravi näidustused põhinevad autori kogemusel, sisaldades rohkem kui 1000 patsiendi jälgimist ja 375 mikrokirurgilist operatsiooni. Nendest 21 toimus pärast hambaimplantaatide paigaldamist 1987-1996. aastal. Autori arvamust kirurgilise ravi näidustuste suhtes jagavad paljud mikrokirurgia spetsialistid.

Lahtine (visualiseeritud) närvi kahjustus peab olema ravitud võimalikult varakult. Sellised kahjustused tekivad kõige sagedamini implantatsioonil. Kinnised (mittevisualiseeritud) vigastused tuleb ravida järgmiselt:

  • Anesteesia, mis kestab üle kolme kuu, ravitakse närvi õmblemise või transplantatsiooni teel.
  • Düsesteesia, mis kestab üle 4 kuu ja tekitab patsiendile probleeme, ravitakse lahtisel meetodil, kasutades dekompressiooni, seesmist neurolüüsi, neuroomi eemaldamist, närvi õmblemist või transplantatsiooni.
  • Raske hüpoesteesia puhul, mis kestab üle 4 kuu ja on patsiendile vastuvõetamatu, eemaldatakse või keeratakse veidi väljapoole implantaat. Samuti kasutatakse ülalkirjeldatud närvi revisiooni ja manipulatsioone.

Üldiselt peaks patsiendid, kellel tundlikkus ei taastu 4 kuud pärast operatsiooni, suunatama mikrokirurgia spetsialisti poole, kes jälgib patsienti ja vajadusel korrigeerib raviplaani.

 

Teised ravimeetodid

Üldiselt ei aita implantaadi eemaldamine kõrvaldada närvi kahjustust. Närvi kahjustus tekib kõige sagedamini lõike tegemisel, lapi retraktsioonil ja ava tegemisel. Närvi kompressioon implantaadi poolt viib harva närvi püsivale kahjustusele.

Keskmise raskusega düsesteesia ja üle ühe aasta kestev valusündroom on kirurgilise vahelesegamise näidustuseks. Antineuralgilised ravimid (karbamazepin, fenitoin, klonazepam, bakolofen) või antidepressandid, lokaalanesteetikumid või valuvaigistid aitavad raskete düsesteesiate korral, kui kirurgiline ravi ei aita või ei ole näidustatud. Teised ravimeetodid, näiteks akupunktuur, transkutaanne elektriline närvi stimulatsioon, psühholoogiline ja psühhiaatriline ravi, füsioteraapia, võivad anda mõningast efekti kahjustatud närvi ravis.

 

Tulemused

Mikrokirurgilise operatsiooni järgne tundlikkuse taastumise või paranemise prognoos sõltub patsiendi vanusest, opereeriva kirurgi tehnilistest oskustest, kahjustuse tekke ja operatsiooni vahelisest ajast. Autori kogemustel on 80-90% patsientidel, kes poevad neurotmeesiat (sagedamini on väljendunud anesteesia näol) ning keda on opereeritud vähem kui 6 kuu möödudes peale kahjustuse teket, õnnestunud parandada või taastada katkenud närvi tundlikkus.

Kirurgilised vahelesegamised, mis sooritati enam kui 6 kuud pärast traumat, omasid efektiivset tulemust tunduvalt vähemal arvul patsientidest. Operatsioonide korral, mida sooritati enam kui aasta kahjustuse tekkest, oli ravitoime alla 10% patsientidest. Haigetel, keda opereeriti düsesteesia korral 9 kuu möödudes, ilmnes ravi positiivne mõju 70% juhtumitest.

 

Järeldused

Kolmiknärvi kolmanda haru kahjustuste teke on teadaolev ja seega ka oodatav võimalik tüsistus alalõualuu implantaatide paigaldamisel. Selliste riskide olemasolust on ilmtingimata vajalik informeerida patsienti, saamaks temalt nõusolekut antud operatsiooni teostamiseks. Anatoomia tundmine, hoolikas preoperatiivne uurimine ja ettevaatlik manipulatsioonide sooritamine võimaldab oluliselt vähendada tüsistuste tekke võimalusi. Närvikahjustusi, mis kutsuvad esile tundlikkuse häireid, peab hoolikalt uurima.

Näidustused mikrokirurgiliste operatsioonide läbiviimiseks on välja töötatud. Mikrokirurgilise operatiivse vahelesegamise oskusliku ja õigeaegse läbiviimisega on tavaliselt võimalik saavutada häid tulemusi. Osade patsientide puhul on mittekirurgilise ravi läbiviimine näidustatud kas lisaravina või põhiravina, juhul kui patsiendil mingitel põhjustel ei saa läbi viia mikroneurokirurgilisi manipulatsioone.