Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid spetsialistile › Hambaravimaterjalid ja -tehnikad › Anesteetikumi omaduste olulisus ning injektsioonitehnika

Anesteetikumi omaduste olulisus ning injektsioonitehnika

 0 häält
H.Evers DDS, G. Haegerstam DDS
14.veebr. 2002
Millest sõltub anesteetikumi difusiooni kiirus ning analgeesia kestvus? Mille poolest anesteetikumid erinevad ja sarnanevad? Kuidas tagada eeskujulik injektsioonitehnika?
Loe ka neidEttevalmistus lokaalanesteesiaks Kliinilised nõuded lokaalanesteetikumidele Lokaalanesteetikumid hambaravis

Lahuse omaduste olulisus

Pärast injektsioonijärgset lahuse sissetungimist, algab selle difusioon hamba apeksi suunas. See toimub kõige kiiremini frontaalsete ja ülemiste premolaaride alal. Kaasaegsed lahused mõjuvad 2 minutiga ning enamiku lokaalanesteetikumide mõju on enam-vähem sama, kuigi peenemate uuringutega on võimalik erinevust tõestada. Mõni preparaat võib küll mõjuda 15 sekundit kiiremini kui teine, aga see ei oma kliinilist tähtsust. Mandibulaarne blokaad võtab kauem aega - sõltuvalt lahusest 3-5 minutit.

 

Levik

Mida paremini suudab lahus levida, seda parem (eriti frontaalsetel aladel). Ühe injektsiooni mõju võib katta mitut hammast. Ülemise lateraalse intsisiivi injektsioon toob kaasa ka kahe naaberhamba pulbi analgeesia umbes 80% juhtudest. Kiire levimine tuleb kasuks ka siis kui nõela asend pole ideaalne. Seetõttu võib mõningatel juhtudel osutuda soovitavaks lahusele levikut parandavat ainet (nt hyaluronidase) lisada. Samas ei tohi unustada, et difusiooni parandava aine lisamine vähendab lahuse tuimestavat efekti ning seega võib analgeesia saavutamiseks siiski rohkem aega minna.

 

Efektiivse analgeesia sagedus

Kaasaegses praksises ei paku huvi anesteetilised lahused, mille efektsiivus on 1-2 ml doosi korral alla 90%. Enamik lahuseid küll vastab sellele tingimusele, kuid on ka erandeid. Adekvaatseks võib pidada 2%-list lidokaiini ja noradrenaliini lahust. Puhtad kõrge kontsentratsiooniga lahused võivad olla aga mõnikord ettearvamatu toimega.

Anesteesia kestus võib olla väga lühike ja selle efektiivsus võib sõltuvalt indiviidist palju erineda. On oluline mõista, et anesteesia ebaõnnestumised võib panna ühtviisi nii anesteesia vale kestvuse kui ka tehnika arvele. Regionaalse blokaadi korral (nt mandibulaarselt) sõltub anesteesia edukus rohkem tehnikast ja vähem kasutatava anesteetikumi omadustest.

 

Pulbi anesteesia kestvus

Lokaalanesteetikumide lahused erinevad teineteisest eelkõige pulbile tekitatava anesteetilise mõju poolest. Teatud spetsiifilised lahused, milles sooniahendavate lisandite tüüp ja kontsentratsioon on erinev, erinevad ka anesteetilise efekti kestvuse poolest. Selle kliiniline dokumenteerimine on keerukas, kuid erinevused saavad selgeks, kui kasutada Björni elektrilise stimulatsiooni eksperimentaalset meetodit.

2%-lise lidokaiini infiltraat, milles sisaldub adrenaliini 10-12,5 µg/ml, annab pulbi korraliku analgeesia umbes 1 tunniks, kuigi see võib sõltuvalt patsiendist olla ka pikem aeg. Kui kasutatakse suurema kontsentratsiooniga lahuseid, tuleks analgeesia sagedust vähendada, samas võib selle kestvus jääda samaks. Üldiselt - lokaalanesteetikumi ja vasokonstriktorite omvaheline tasakaal määrab otseselt ära analgeesia kestvuse, samas sõltub efekti kestvus üldisest anesteetikumi kontsentratsioonist ja kogusest.

Lipiidselt väga lahustuvad lokaalanesteetikumid (nt bupivakaiin ja etidokaiin) omavad pikemat, 6-8 tunnist kestvusefekti, kui neid kasutatakse regionaalseks blokeerimiseks. See on eeliseks pikemate protseduuride korral (nt alumise probleemse tarkusehamba ekstraktsioonil), kuid samas peab patsient olema valmis taluma huulte tuimust pikema postoperatiivse aja jooksul. Rohkem kasutatakse selliseid aineid üldkirurgias (umbilicus’e all) - nt epiduraalse blokaadi korral kestab postoperatiivne analgeesia samuti pikka aega.

 

Pehmete kudede anesteesia kestvus

Kui pehmete kudede analgeesia kestab edasi tükk aega pärast pulbi anesteesia lõppemist, on see ebasoovitav dentaalanesteesia kõrvalefekt. Kui tegu on mandibulaarse blokaadiga, pole praktiliselt selle vastu võimalik midagi ette võtta. Kuid kui kasutatakse infiltratsioontuimastust, sõltub pehmete kudede analgeesia kestvus eeskätt kasutatud anesteetikumi valikust. Seega - pehmete kudede analgeesiat saab vähendada umbes tunni jagu, kui kasutada puhast (st ilma vasokonstriktorita) anesteetilist lahust. Samas on selle hinnaks ka pulbi analgeesia kestvuse lühenemine.

 

Injektsioonitehnika

Mõned arstid injekteerivad paar lahusetilka otse limaskesta alla kohe pärast torkeava tekitamist ning liiguvad seejärel sihtpunkti poole, pidevalt lahust juurde tilgutades. See pole aga vajalik, kuna sellest pole kasu, sest tuimastav efekt tekib alati alles mõne aja pärast ning selline injekteerimine võib põhjustada hoopis ebamugavusi, kuna koed võivad liigselt pingesse tõmbuda, takistades lahuse levikut. Lehvikukujulised nõela liigutused sihtpunkti läheduses pole samuti vajalikud, kuna kaasaegsed lahused levivad kudedes niigi hästi.
Nõel tuleb sisse suruda õrnalt ja ühtlase kiirusega otse sihtmärgi suunas, kus pärast ettevaatlikku aspiratsiooni tuleb teostada injektsioon, surudes süstla kolvile nii õrnalt kui võimalik. Manuaalne osavus on siin väga oluline nii nõela sisseviimisel kui nõela fikseerimisel enne injektsiooni.

Sõrmed peavad pakkuma süstlale pidevat kindlat tuge. Arvestada tuleb, et järsult võib pead liigutada iga patsient, eriti lapsed. Kasutage mõlema käe toetuspunktidena patsiendi nägu ja hambaid, et võimaliku pealiigutuse korral, liiguks nõel pea suhtes minimaalselt. Sobivaim sõrmede ja süstla asend on näidatud eeltoodud fotol.

inject16.jpg (11879 bytes)
Ärge rebestage periosti nõelaotsaga.

inject17.jpg (20502 bytes)Injektsioonile peab alati eelnema aspiratsioon. Injekteerige vedelik aeglaselt, rakendamata mingit lisarõhku. Siinkohal on suulagi ja papillae eranditeks, kuna limsakest kinnitub periosti külge tihedalt - seega on vaja injektsioonile veidi rohkem kaasa aidata. Injekteerige aeglaselt, piirdudes mahuga 0,2 ml. Olge ettevaatlik, et te ei satuks veresoonele, kuna see võib kaasa tuua torkekoha lähedaste kudede hilisema haigestumise ja veritsuse.

Ärge kunagi viige nõelaotsa foramenile liiga lähedale, kuna soonte ja närvide kahjustamise risk on täiesti olemas, mille tulemusel võib tekkida hematoom, paresteesia või pikendunud anesteesia.

 

Injektsioonijärgne ettevaatus

Ärge kunagi jätke patsienti pärast injektsiooni teostamist üksinda, kuna siis võivad äkitselt ilmneda nii allergilised kui muud reaktsioonid. Kuna tänapäevased anesteetiumid mõjuvad kiiresti, pole mingit õigustust lahkumiseks - seega peab patsiendi juures alati viibima kas arst või medõde.

 

Märksõnapilv