Endodontilise ja restauratiivse tehnika ühendamine

Dr Nathan Blitz, Dr Kenneth Serota
7. jaan 2002


Artiklis tutvustatakse tihvti pikkuse ja kuju optimeerimise ja retensiooni parandamise võimalusi, mis võiksid vähendada juure murdumise riski. Kuidas kasutada restauratsioonil ära endodontia eeliseid.

1990-ndate lõpp oli endodontilise kunsti ja teaduse revolutsioonilise arengu tunnistajaks. Teostatavate protseduuride ennustatav kliiniline õnnestumine on lähenemas juba 100% täna mitmetele uuendustele:

  • juurekanalite puhastamisel ja vormimisel on kujunenud loogiliseks aktsepeeritud jätkuks apeksi ravimine viimasena
  • super-elastsete roteeruvate juurekanali instrumentide areng, mis lubab korralikult puhastada juurekanali kogu ulatuses
  • kasutusele on võetud instrumendid, mis lubavad gutta-percha't samaaegselt termiliselt pehmendada ning kokku suruda

Samalaadselt on adhesiivne hambaravi teinud kättesaadavaks mitmed restauratiivsed võimalused, millest varem isegi ei unistatud. Teaduse ja materjalide areng on toonud kaasa tugevad portselanid, mis ei mõju vastashammastele traumeerivalt. Superliimid (bonding agents) on arenenud juba nii kaugele, et peaaegu on saavutatud emaili tugevus.

Need kaks kiirelt arenevat distsipliini on siiski oma unikaalsete omaduste poolest seotud. Nüüd on võimalik elimineerida anakronistlikku post/core kompleksi kui endodontiliselt ravitud hamba restauratiivset komponenti (v.a äärmuslikel juhtumitel). Endodontilise ligipääsu preparatsiooni ja innovatiivsete restauratiivsete kontseptsioonide muutmine on välja arendanud atüüpse portselanist onlay krooni, mis vajab minimaalset preparatsiooni, tagades samas hamba koestruktuuride maksimaalse säilimise ning seega parandades adhesiivide jaoks vajaliku kasuliku pinna suurust.

Figure 1Joonis 1: See sagitaalvaade demonstreerib, kuidas maksillaarsetel ja mandibulaarsetel bimolaaridel on lõpule viidud endodontiline protseduur, mis vajas atüüpilise portselankrooni minimaalset preparatsiooni. Aksiaallõigete kõrvaldamiseks ja aluspinna loomiseks on kasutatud komposiitvaiku. Aluse lame pind hõlbustab positiivse istega restauratsiooni loomist, mis kõrvaldab võimaliku pragunemise ohu.


Figure 2Joonis 2: See molaaride sagitaalvaade demonstreerib restauratsioonideks vajaliku oklusaalse lõtku määra. Vajalik on 1,5-2 mm tugipind.


Olenemata oma kujust või koostisest, postid nõrgendavad hammast morfoloogiliselt ning suurendavad juuremurdude riski. Kogu hambapinda katva restauratsiooni korral kaasneb tavaliselt ka terve ja puutumatu koronaalse  hambastrutktuuri eemaldamine. Kuid võimalus liimida atüüpiline portselanist onlay-kroon nii, et retensioonipinnana kasutatakse pulbikambrit, on välistanud seda tüüpi koestruktuuride eemaldamise ning seega on tunduvalt vähenenud post/core komplekside kasutamise vajadus. Käesoleva artikli eesmärk on graafiliselt demonstreerida juurekanali kambrisisese anatoomia ja adhesiivse restauratsiooni väliskuju omavahelist seost.

Atüüpilise liimitava portselanist onlay-krooni rakendatavus pole universaalne. Liimimise protsessi teatud iseäralikud piirangud muudavad võimatuks restauratsiooni paigutamise juhul, kui arst ei suuda tagada kuiva pinda, juurdepääsu protseduuri lõpetamiseks ning kohtades, kus oklusaalsed jõud on väga suured. Siia alla käivad teised molaarid ning preparatsioonid, kus subgingivaalne äärejoon on võrdne või suurem kui 1 mm. Ka ekstreemsed parafunktsionaalsed oklusaaljõud välistavad sellise kroonikasutamise. Selline lanehdus ei sobi ka neile, kelle esteetilised eelarvamused välistavad restoratsiooni nähtava ülemineku 1/3 kõrgusel hambast, mistõttu tuleb kasutada gingivaalse või subgingivaalse servaga  täiskrooni. Sellegipoolest - kui prepareerida 15-kraadine kallak marginaalsele äärejoonele, võib esteetiline välimus oluliselt paraneda.

Figure 3
Joonis 3: Köndi prepareerimiseks võib fatsiaalsele äärejoonele teha 15-kraadise kallaku (B), millele võib anda kergelt nõgusa kuju (C). Vältida tuleb väga peente servade teket, mis võivad kergesti murduda.

Valatavate tugevdatud portselanide (nt IPS EmpressTM, FortressTM) kasutusele võtmine on andnud uued võimalused portselanide senisele kasutamisele. Nende materjalide kulumiskindlus jääb amalgaamide ja hambaemaili oma vahele ning need ei kahjusta loomulikku hammaskonda nii palju kui varasemad portselanid.

Atüüpiliste portselanist onlay-kroonide kasutamine võimaldab arstil restoratsiooni äärejoone hoida gingivast eemal, tagades nii parema hügieeni. Tervete hambakudede minimaalne eemaldamine (nii seesmiselt kui väliselt) tekitab kumulatiivse efekti, mille tulemusel saavutatakse tugevam ja parema retensiooniga struktuur, kui seda on tavaline restoratsioon.

Figure 4
Joonis 4: Sellel maksillaarsel kvadrandil  on näha, kuidas 2.premolaari kallakut on pikendatud  mesiaalsele aproksimaalsele alale, et hõlbustada marginaalse ülemineku maskeerimist. Kallakut on kasutatud vaid fatsiaalsel küljel, et tagada portselani maksimaalne tugevus sellel alal.

Figure 5
Joonis  5A: Sellel mandibulaarse kvadrandi joonisel on näha aluspind, mis tagab atüüpilise portselankrooni positiivse iste. Fatsiaalsele küljele tehtud kallaku eesmärk on tagada portselani tugevus.

Sellele tehnikale pikemaajalise hinnangu andmine nõuab kannatlikkust ja ettevaatlikkust. Pidades meeles kasutatavate materjalide eripärasid ning tehnika täpset piiritletust on võimalik saavutada suurepäraseid tulemusi.

Kokkuvõte

Interdistsiplinaarne ravi võib saavutada bioloogilise täiuslikkuse, kusjuures me saame jäljendada loomulikke valikuid. Siin tutvustati tihvti pikkuse ja kuju optimeerimise ja retensiooni parandamise võimalusi, mis võiksid vähendada juure murdumise riski. Adhesiivse hambaravi võimalusi arvestades saab krooni piisava retensiooni tagada pulbikambri enda õige kujuga, vajamata enamasti lisaks tihvte.

Figure 5b

Joonis 5B: Kliiniline vaade mandibulaarsele molaarile ja premolaarile pärast juureravi lõppu.

Figure 5c

Joonis 5C: Komposiitvaigu abil loodi kroonile aluspind.

Figure 5d
Joonis 5D: Muudetud äärejoonega töömudel

Figure 6a
Joonis 6A: Atüüpiline portselanist onlay kroon on paigutatud oma kohale. Krooni/hamba ühinemisjoon asub kergesti ligipääsetavas kohas, tagades hea hügieeni. Figure 6b
Joonis 6B: Sellel ülesvõttel on hästi näha endodontiliste ja restoratiivsete komponentide ühinemiskoht

Viited

 

  1. Glassman GD, Serota KS, et al. Treating the Apex Last: The Definitive Endodontic Paradigm. Oral Health October 1993;21-27.
  2. Glassman GD, Serota KS. Endodontic Extrapolation: A Simple Twist on Shape. Oral Health December 1994; 25-28.
  3. Glassman GD, Serota KS. Endodontic Paradox Principles: Technique vs. Technology. Oral Health September 1996; 19-24.
  4. Suh B, Cincione F. All-Bond 2: The fourth generation bonding system. Esthet Cent Update 1992;3:61-66.
  5. Guzy GE, Nichols JI. In vitro comparison of intact endodontically treated teeth with and without endo-post reinforcement. J Prosthet Dent 1979; 39-42.
  6. Sorensen JA, Martinoff JT. Intracoronal reinforcement and coronal coverage: A Study of endodontically treated teeth. J Prosthet Dent 1984;51:779-784.
  7. Lovdahl PE, Nichols JI. Pin retained amalgam cores vs. cast gold dowel cores. J Prosthet Dent 1977;38:507.
  8. Blitz N, Serota KS. Rehabilitation of the Endodontically Treated Teeth: Exploding the Myths, Defining the Future. Oral Health December 1995; 19-24.