Bruksism paneb hambaid krigistama - 1.osa (12)

Bruksism on hammaste krigistamine, nagistamine ja teineteise vastu hõõrumine. Paljud lapsed ja täiskasvanud krigistavad oma hambaid une ajal ilma, et nad seda ise teaksid. Lisaks hammaste krigistamisele närivad mõned bruksistid küüsi, pastakaid või põseseinu. Kõige selle tulemusel hakkavad hambad kuluma lühemaks, tekivad praod, hambad hakkavad killustuma, igemepiir taanduma jne. Järgnev artikkel annab nõuandeid bruksismi avastamiseks ja peatamiseks.

Kas olete kunagi kuulnud, kuidas teine inimene läbi une hambaid krigistab? Te võite selle inimese äratada, ta keerab end paremasse asendisse, kuid mõni minut pärast uinumist jätkub hammaste krigistamine uuesti. Bruksismi all kannatavad inimesed leiavad, et hammaste krigistamine ei allu nende tahtele ning seda on väga raske kontrollida. Samas on mõni bruksist ekslikult veendunud, et hambad peavadki pidevalt olema tihedalt teineteise vastu surutud. Mõni inimene krigistab ja hõõrub hambaid teineteise vastu ka päevasel ajal. Mõni inimene ei teadvusta seda probleemi enne, kui keegi sellele tähelepanu juhib. Enamasti ei oska une ajal hambaid krigistav inimene ärkvel olles seda heli hammastega tekitada. Kuna inimesel endal on bruksismi raske märgata ja hambad kuluvad aeglaselt, märgatakse probleemi sageli alles siis, kui hambad on juba pöördumatult kulunud ja lagunenud ning olukorda parandada on praktiliselt võimatu.

Võimalikud tagajärjed:

1. Hammaste kulumine.
   Bruksismi tõttu kuluvad hambad nii, et need paistavad pealt lamedad. Eriti märgatav on see siis, kui esihambad on ühekõrgused - justkui oleksid maha viilitud. 
2. Hammaste lagunemine.
   Edasisel kulumisel tekivad esihammaste servadesse ja tagahammaste nurkadesse mikropraod ja lõhed, mida röntgenpilt ei näita. Neid on võimalik avastada vaid intraoraalse ülesvõtte suurendamisel. See on väga oluline, kuna lõpuks selliste pragudega hambad killustuvad ja lagunevad. Pärast killu eraldumist läheb sageli vaja jurekanali ravi, sest killu eraldumiskohast pääsevad bakterid juurekanalile hästi ligi ning nakatavad selle.
3. Hammaste tundlikkus.
   Tekib hammaste valulikkus ja/või külmaakartlikkus
4. Igemepiiri taandumine.
   Enamasti usutakse, et igemepiir taandub ja hambad "muutuvad pikemaks"; seoses vananemisega, liiga kõva hambaharja kasutamisega ning igemehaiguste esinemisega. Tegelikult võib aga põhjus seisneda liiga suures abrasioonis, mida hambaid teineteise vastu hõõrudes aastate jooksul tekitatakse. Suurte pingete tõttu kulub hambakaelalt kaitsev emailikiht maha ning paljastub tumekollane dentiinikiht, mis on kaariesele ja infektsioonidele väga vastuvõtlik ning teeb hambad väga tundlikuks.
5. Hammaste loksumine.
   Hambad hakkavad loksuma tänu sellele, et neile mõjub pidevalt edasi-tagasi painutav jõud. Sama moodi hakkab nael loksuma, kui seda seinast välja püütakse tõmmata.
6. Peridontaaltaskute teke
   Mõnikord ei hakka hambad lihtsalt loksuma, vaid neid ümbritsev luukude hakkab taanduma ning tekivad nn periodontaaltaksud.
7. Luuvallide teke
   Mõnel inimesel ei esine mitte luukoe kadu, vaid vastupidi - igemetest mõlemale poole hakkab kasvama lisaluu, et hambaid toetada.

8. Põskede ärritus
   Igemete ja põse vahele tekkiv kõva lisakude näitab millises kohas on hammastevaheline surve kõige suurem. Sellel alal tekib põse limaskestade ärritus ning inimene hakkab üha sagedamini endale põske hammustama, mis tekitab põsele armistunud koed.
9. Peavalu.
   Lihasvalu asemel võib bruksist (eriti pärast ärkamist) tunda peavalu.
10. Alalõualiigese probleemid
    TMJ probleemide kohta loe lähemalt siit.
11. Valusad lihased
    Kui lõualihased on pidevas ülepinges muutuvad need valusaks täpselt nagu kõik teised lihased üleliigse pingutuse või treeningu korral.

Õnneks pole ühel bruksistil neid kõiki probleeme, kuna inimesed on geneetiliselt erinevad ning seetõttu avalduvad ka bruksismi ilmingud erinevalt.