Närvikahjustused ja nende ravi

4. dets 2001


Hambaraviprotseduuride teostamise järgselt võib tekkida närvikahjustusi, mille tulemusel on häiritud näo, lõualuude, huulte ja/või keele õige tunnetamine. Artikkel selgitab, millised need kahjustused on ja kuidas neid ravitakse.
Vaata lisaks:
Atlanta Oral and Facial Surgery

Hambaraviprotseduuride teostamise järgselt võib tekkida närvikahjustusi, mille tulemusel on häiritud näo, lõualuude, huulte ja/või keele õige tunnetamine. Selline potentsiaalne närvide kahjustamise oht kaasneb näiteks juurekanalite täitmisel, implantaatide paigaldamisel, lõualuude kirurgial, tarkusehammaste eemaldamisel jmt protseduuridel. Märkimisväärseid närvikahjustusi võivad põhjustada fatsiaalsed luumurrud ning pehmekudede rebendid. Ka lokaalanesteetikumide süstimine (nt Novocaine) võib lõppeda närvikahjustustega. Närvikahjustuse oht kaasneb paratamatult iga hambakirurgilise protseduuriga ning võib tekkida ka parimate oskustega spetsialistidel. Näiteks ka kõige vilunumate suukirurgide korral esineb 1-5% patsientidest pärast tarkusehammaste eemaldamist mingil määral tuimust ning keele ja/või huulte muutunud tundlikkust. Ravimata jätmise korral jääb see kestma 0,1-1% sellistest patsientidest.

Närvikahjustusega patsiendil esineb mitmesuguseid kompemuutusi (enamasti ebameeldivaid). Närvikahjustuse järel võib patsient mõjutatud alal tunda tuimust, kipitust, hõõgumist, kihamist, elektrishokki tunnet või hüpersensitiivsust. Need tundmused võivad segada normaalset mälumist, joomist, kõnelemist, suitsetamist, pesemist, habemeajamist ja suudlemist, mistõttu tekitavad aja jooksul patsiendil stressi. Kui sellised sümptoomid kestavad ka 1 kuu möödumisel pärast kirurgilist operatsiooni, võivad need viidata närvikahjustusele, mis ei parane iseenesest ning vajab kirurgilist vm vahelesekkumist.

Neurokirurgi töö nõuab suurt täpsustKoos kirurgiliste mikroskoopide, suurendusklaaside ning spetsiaalinstrumentidega on edusamme teinud mikrokirurgia, mille tõttu on tänapäeval võimalik replanteerida amputeeritud kehaosi (sõrmed, varbad, kõrvad jne), kirurgiliselt töödelda mikroskoopilisi ajuveresooni ning parandada motoorseid ja sensoorseid närvikahjustusi, mida varem peeti võimatuks. Paljusid närvikahjustusi on võimalik parandada mikroneurokirurgia abil. Seda tüüpi protseduurid vajavad üldanesteesia tegemist ning enamasti ei pea patsient operatsioonijärgselt veetma haiglas üle 24 tunni. Mikrokirurgilised operatsioonid kestavad tavaliselt mitmeid tunde, kuna need on tavalistest tehniliselt keerukamad, sest enamik tehtavatest õmblustest pole silmaga nähtavad ning vajavad eriaparatuuri.

Närvikahjustusi võib olla mitut liiki:

  • kompressioonkahjustuse korral on närv surutud hamba, luuosade, armistunud kudede ja/või võõrmaterjalide (nt fikseerivad kruvid ja plaadid, implantaadid) vahele
  • venituskahjustus võib tekkida kirurgilise operatsiooni või traumaatilise kahjustuse käigus
  • osaline või täielik katkestuskahjustus tekib katkemisest ja järjepidevuse puudumisest või sellest, et välja on arenemas neuroom (ebamäärase kujuga närvikudede mass, mis on küllaltki valulik)
  • söövituskahjustus võib tekkida juurekanali täidimaterjalide või ravimite koostisainete söövitava toime tagajärjel

Sõltuvalt kirurgilise operatsiooni käigus avastatud närvikahjustuse liigist, saab teostada üht või mitut järgnevatest operatsioonidest:

  • dekompressioon - närv vabastatakse teda rõhuvast võõrkehast või koest
  • neurolüüs (närvikoe lagundamine) või närvisisese ärritaja eemaldamine
  • neuroomi või mõne muu ebanormaalse närvikoe eemaldamine
  • õmblemine (suturaalühendus), mille käigus kaks katkenud närviotsa ühendatakse omavahel õrnade mikroskoopiliste õmblustega
  • närvi siirdamise käigus asendatakse vigastatud närviosa närvitükiga, mis võetakse kas kaelas või jalas asuvast tervest närvist

Närvikirurgia tulemused pole kunagi täiesti ette ennustatavad, kuid osalise või täieliku närvitundlikkuse taastumiseks tulevad kasuks mõned faktorid, mis paranemise tõenäosust suurendavad:

  • Aeg vigastuse tekkimise ja kirurgilise ravioperatsiooni vahel - mida kiiremini operatsioon tehakse, seda parem. Parimad tulemused on võimalik saavutada, kui närvikahjustuste raviks võetakse operatsioon ette 6 kuu jooksul. Kuid ka hilisem operatsioon võib tagada täieliku paranemise, kui närvivigastuse ala pole pöördumatult degenereerunud.
  • Kirugi osavus. Mikroneurokirurgia nõuab liigutuste erilist tehnilist täpsust, mis kujuneb välja pika praktika ja harjutamise jooksul. Seetõttu tuleb oskuste säilitamiseks teha selliseid operatsioone suhteliselt sagedasti.

Pärast teie läbivaatust selgitab kirurg teile teie närvikahjustuse tüüpi, raviks vajaliku operatsiooni iseärasusi (või teisi ravimeetodeid) ning väljavaateid närvitundlikkuse taastumiseks. Ärge kartke ka ise küsimusi esitada.