Silantide paigaldamine on valutu ja efektiivne - 1.osa

Söömise käigus ladestub hamba pinnale õhuke toidujäänuste kiht ehk hambakatt, mis pikema aja jooksul pakub sobivat elukeskkonda mitmesugustele hambaemaili kahjustavatele bakteritele. Suuremalt osalt hamba "avatud" (st mitte hammaste vahel asuvatelt) pindadelt on võimalik enamik hambakatust eemaldada ka hambaharja abil. Hamba pealispinna konaruste vahel võivad aga mõnel inimesel olla suhteliselt kitsad ja sügavad vaod ehk fissuurid, millesse hambaharja harjased ei ulatu.

Silant (ingl.k sealant = pitseerija, sulgeja) on (pool)läbipaistev plastik, mis paigaldatakse hamba pinnale. Silandid mängivad olulist rolli hambakaariese leviku takistamisel ning neid on kasutatud juba u 30 aastat. Silandi paigaldamine tähendab sisuliselt hamba pinnal asuvate peenikeste pragude ja vagude (fissuuride) täitmist spetsiaalse plastmaterjaliga. Selle tulemusel muutub hamba pind siledamaks ja ühtlasemaks. Seega kinnituvad toidujäänused ning hambakatt sinna raskemini ning neid on lihtsam hambaharjaga maha hõõruda.

Vahel on tuleb silantide kasuks otsutada ka siis, kui hambapinna email on inimese anatoomia eripärade tõttu eriti õhuke ning juba vähene kaaries võib sellest läbi tungida.

Miks ei võiks fissuure parandada tavaliste valgete täidistega?

Valgete täidiste kasutamine eeldab hamba prepareerimist ehk hambapuuri kasutamist. Seega tuleks eemaldada osa hamba koest. Kuna valged täidised ei pea vastu aastakümneid, tuleks neid hambasse korudvalt panna ning iga kord veidi hamba koest eemaldada.

Silandi paigaldamisel hamba kudesid (emaili ja -luud) ei eemaldata (kui just pole kaariesekahjustusi) ning seetõttu säilib hamba loomulik struktuur. Ka silandi lahti tulemisel ei teki hambasse mingit suurt "auku", vaid hammas on lihtsalt samasugune nagu enne silandi paigaldamist.

Kui vanalt saab silante paigaldada?

Enamasti paigaldatakse silandid hammastele juba lapseeas. Silandi korralikuks kinnitumiseks peab hamba pind olema võimalikult kuiv ja puhas. Seega on oluline, et hammas oleks täielikult lõikunud läbi igemete ning patsient oleks võimeline koostööks (sobivaim iga 12-16 a). Konkreetne sobiv iga sõltub indiviidist. Silandiga saab katta ka täiskasvanute hambaid, kuigi seda tehakse üldiselt harvemini. Igatahes on silandi paigaldamise sobivuse üle ainsaks usaldusväärseks otsustajaks teie hambaarst, kuna ainult tema saab adekvaatselt hinnata hambapindade seisukorda.

Millistele hammastele silante paigaldatakse?

Silandi võib üldjuhul paigaldada igale hambale, kus hambapinnas leidub fissuure, mida on võimalik silandiga edukalt katta. Seega on sobivaimad purihambad, kuna nende pind on suurem ning silant kinnitub paremini. Enamasti paigaldatakse silante jäävhammastele, kuid sõltuvalt olukorrast võib seda teha ka piimahammaste korral.

Kui kaua silandid vastu peavad?

Silantide vastupidavus võib varieeruda. 3-5 aastat vastu pidanud silanti võib pidada õnnestunud tulemuseks, kuid silant võib püsida ka palju kauem. Pole sugugi haruldane, kui lapseeas paigaldatud silant on veel ka täiskasvanueas hambal. Kuid ka alla 3 aasta vastu pidanud silanti ei saa lugeda ebaõnnestumiseks, sest kuni selle ajani ta siiski kaitseb hamba fissuure.

Silant pakub hambale tõelist kaitset vaid siis, kui ta kinnitub kogu ulatuses tihedalt hamba pinnale. Üks lahtituleku põhjusi on see, et hambaarst ei suuda tagada silandi paigaldamisel piisavalt kuiva hambapinda. Seda on raskem tagada laste korral, kes ei suuda hambaarstiga koostööd teha. Vanemad lapsed suudavad hambaarsti soove paremini täita ning seetõttu on ka silantide paigaldamine edukam. Kui märkate, et silant on kas osaliselt või täiesti ära tulnud, tuleks sellest hambaarsti teavitada.

Järgneb ...