Linguaalne ortodontia - kas 21.sajandi ortodontia?

7. nov 2001


Linguaalsed breketid on hoolimata kõrgest hinnast sobiv alternatiiv tavalistele breketitele, kuna hammaste sisepinnale paigutatuna jäävad need täiesti märkamatuks.
Vaata lisaks:
Kuidas breketid töötavad


Ortodontiline ravi breketitega

Linguaalne ortodontia tegeleb ortodontiliste probleemide lahendamisega linguaalsete (ehk keelepoolsete) ortodontiliste aparaatide abil. Erinevalt nii-nimetatud "nähtamatutest" breketitest, mille korral hamba välispinnale (st labiaalselt) kinnitatakse kas läbipaistvast või hamba värvi plastikust või keraamilisest materjalist breketid, kinnitatakse linguaalsed breketid hammaste sisepinnale, mistõttu on need tõeliselt mitte-nähtavad. Selline meetod sobib väga täiskasvanutele, kelle töö iseloom nõuab head väljanägemist, mida labiaalsete breketite korral on raske tagada. Kuna hamba välispind on kõigil inimestel suhteliselt "standardse" kujuga, siis on võimalik tavalisi breketeid valmistada masstootmisena. Hamba sisepind on aga inimestel väga erineva kujuga, mistõttu linguaalsed breketid valmistatakse alati individuaalselt iga hamba jäljendi alusel ning sellest tuleneb ka ravi kõrge maksumus.

Linguaalsete breketite tehnika võttis tegelikult kasutusele juba 1979. aastal Beverly Hillsi ortodont Dr. Craven Kurz ning see võitis kiiresti nii ortodontide kui patsientide suure poolehoiu. Juba 80-ndate aastate alguses loodi USA-s linguaalsete breketite kasutusele võttu propageeriv grupp tol ajal väga kuulsatest nimedes, aga suurt edu selles vallas ei saavutatud, kuna tehnika ise on väga aeganõudev, kallis ja põhjustab ebamugavusi patsiendile (lisavisiidid breketite tagasi kleepimiseks, diktsiooni ja söömishäired). Tavaliselt inimesed, kes ei saa oma töö iseloomu tõttu lubada tavalisi breketeid vajavad oma töös ka head kõnelemist, mida aga linguaalsed breketid kindlasti segavad. Uute superliimide kasutuselevõtuga hambaravis, paremate breketsüsteemidega, kosmoseajastu metallidega ning kaasaegsema laboritehnikaga sai aga 1990-ndate lõpul võimalikuks linguaalne breketsüsteem uuel ja efektiivsemal kujul kasutusele võtta.

Kõige suurem entusiast selles vadkonnas on Didier Fillion, kellel on vastuvõtt Pariisis ja Londonis. Ta ravib ainult täiskasvanud patsiente. Breketid asuvad kindlasti mõlemas kaares ning ravi lõppedes kannab patsient eluaegselt reteineri (hammaste taha kleebituna). Linguaalset tehnikat kasutajad on ka ühinenud organisatsiooni, mille presidendiks on Dirk Wiechmann. Linguaalse ortodontia eestvedajad ongi eelkõige Euroopa ja Aasia juhtivate tööstusriikide eesrindlikumad ortodondid.

Linguaalbreketite paigaldamise protsess

Esmalt valmistatakse hammaste põhjal kipsist jäljend, mille alusel hambalaboris valmistatakse individuaalselt sobivad breketid. Breketid eemaldatakse seejärel vormist, kinnitatakse vahakihi külge ning viiakse väikse aplikaatori abil suhu. See tagab, et breketid oleksid hammaste külge fikseerimise (tsementeerimise) ajal võimalikult õiges asendis.

1
1.Kipsist aplikaatorile paigutatakse linguaalbreketid vaha abil.

2
2. Iga breket määritakse kokku spetsiaalse tsementeerimisliimiga. Pange tähele, et iga hamba unikaalse kuju tõttu, on breketi pind ebatasane.

3
3. Aplikaatori abil surutakse breketid vastu hammaste keelepoolset külge.

4
4. Pärast tsemendi kivistumist on võimalik aplikaator lihtsalt eemaldada.

5
5. Breketid on tsementeeritud ülalõua hammastele ning need ühendatakse omavahel linguaalkaarega.

6
6. Alalõuale paigutatud linguaalne ortodontiline süsteem

7 8
7. Linguaalsed breketid on absoluutselt nähtamatud, kuna jäävad hammaste taha varjule.

Linguaaltehnika ebamugavused

Linguaalsete breketite kandmise peamine ebamugavus on nende paiknemine hamba sisepinnal, mistõttu esimestel nädalatel on söömine ja kõnelemine häiritud. Ka keel võib muutuda kuivaks ja valulikuks, kuid õige neelamise õppimisega on võimalik seda leevendada. Umbes kuu aja möödumisel on kõne taas normaalne, kuigi patsiendid kipuvad endiselt tavalisest vähem sööma, mistõttu võib esineda kehakaalu vähenemist.

Linguaalbreketite kandmise teine ebamugavus on hammaste ja igemete puhastamise keerukus. Kuna hamba sisepinnal paiknevaid breketeid pole näha, siis ei pööra patsiendid paraku ka nende puhastamisele piisavalt tähelepanu, mille tulemusel võivad igemed paiste minna ning hakata breketravi segama. Õnneks on patsiendid siiski selliste breketite kandmisel rohkem koostöövalmid, mistõttu on nad nõus nägema suuremat vaeva ka korralikuma suuhügieeni saavutamiseks.

Sellise breketsüsteemi kolmas "häda" on nende tavapärasest mitu korda kõrgem maksumus. Kuna Eestis on selliste breketite paigaldamiseks spetsialiseerunud vaid paar ortodonti ning laboriteenus tellitakse välismaalt, on ühele hambakaarele paigaldatavate linguaalsete breketite hind 13000-18000 krooni.

Ortodondid, kes juba 10 aastat tagasi linguaalsete breketitega praktiseerisid, pidid arvestama kuni 1,5-tunniste visiitidega, uute ja kallite instrumentidega, täiesti uute töövõtetega (paindes ja kramplikus asendis käed) ning uute veidrate patsientidega. Ka tänapäeval tähendab linguaalsete breketite paigutamine ja reguleerimine ortodondile parajat füüsilist pingutust ning spetsiaalseid töövõtteid, kuna hammaste siseküljele on paljaste käte abil raske ligi pääseda ning ka visuaalselt on see ala raskesti jälgitav. Linguaalset ortodontia on võimalik praktiseerida vaid maailma suurlinnades. Eestis on see küll ainult eksklusiivravi.

Hambaarst.ee tänu kuulub dr Triin Jagomägile, kes artiklit asjalike märkustega täiendas.