Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid patsiendile › Hambahaigused ja raviprotseduurid › Fikseeritud mitte-eemaldatavad sildproteesid

Fikseeritud mitte-eemaldatavad sildproteesid

 0 häält
02.nov. 2001
Millisel juhul kasutatakse puuduva hamba asendamiseks fikseeritud mitte-eemaldatavat sildproteesi? Milliseid sildproteeside liike peale traditsioonilise on veel olemas ja millisel juhul neid kasutatakse?
Loe ka neid*Esteetilise hambaravi võimalused
*Kerged ja mugavad proteesid

Mis on sildprotees?

Sildprotees on seade, mis asendab üht või mitut puuduvat hammast, moodustades tühiku kohale "silla". Fikseeritud sildprotees tsementeeritakse tugihammastele, mis piiravad hammasteta tühikut. Erinevalt eemaldatavatest proteesidest, pole fiskeeritud sildproteesi võimalik patsiendil ise eemaldada.

Fikseeritud sild koosneb enamasti kolmest põhiosast:

  • kunsthammas ehk vahelüli asendab puuduvat hammast
  • 2 krooni, mis kinnituvad kahele poole tühikut tugihammaste peale

Kes vajavad sildproteese?

Sildprotees sobib kõigile, kellel mõni hammas puudub ning kellel pole probleeme suuhügieeniga. Sildprotees on puuduva hamba asendamiseks kõige loomulikum ja enamkasutatav meetod. Kui puuduvat hammast sillaga mitte asendada, hakkavad naaberhambad liikuma tühiku poole, mille tagajärjel suureneb kaariese ja igemehaiguste oht, mis halvemal juhul võib lõppeda ka hammaste kaotusega. Fikseeritud sildprotees korrigeerib kehva hambumust, mälumisvõimet ja kõne puhtust, kuid lisaks sellele aitab hoida näol "sisse vajumast", mis on iseloomulik tunnus puuduvate hammaste korral. Sildproteesi eelisteks on suurem vastupidavus ja esteetilisus, puudusteks kõrgem hind, suur töö- ja ajamahukus ning vajadus lihvida naaberhambaid.

Millist liiki sildproteese on olemas?

Lisaks traditsioonilistele sildadele on olemas väga populaarsed kerged ehk nn Maryland sillad, mida kasutatakse sageli just esihammaste korral. Sellised sillad on ökonoomseim valik, kui tugihambad on terved ning neis pole suuri täidiseid. Silla tugikeha külge sulatatud metallsidemed tsementeeritakse kõrvalhammaste külge nii, et need välja ei paista. Sellise silla eeliseks on ka see, et puudub vajadus naaberhambaid väiksemaks lihvida.

Konsoolsilda kasutatakse juhul, kui tühiku kõrval on tugihammas vaid ühel pool (nt hambarea lõpus). Sel juhul kinnitatakse silla kehaosa spetsiaalsete ankrute abil ühe või mitme naaberhamba külge. Kui naaberhambaid pole või need ankurdamiseks ei sobi, võib hambaarst teile soovitada implantaadi kasutamist. Implantaat ehk tehisjuur, on metallist kruvisarnane seade, mis kirurgiliselt kinnitatakse lõualuu sisse ning kaetakse krooniga (nii nagu kaetakse krooniga tugihambad tavalise silla korral).

Mõningatel juhtudel, kui puuduvatest hammastest tingitud tühik on väga lai, kasutatakse ka eemaldatavat sildproteesi (partsiaalproteesi).

Kuidas sildprotees suhu paigutatakse?

Kui tegemist on traditsionaalse fikseeritud sillaga, lihvitakse esimesel visiidil tühiku naaberhambad igast küljest madalamaks, et neile saaks kinnitada sildproteesi otstes asuvad kroonid. Seejärel võetakse hammastest ja tühikust täpne jäljend, mille alusel hambalaboris valmistatakse sildprotees (koos metallist toestusega). Teisel visiidil tsementeeritakse silla otstes asuvad kroonid tugihammastele. Kogu raviprotseduur võib võtta 2-4 nädalat (1 visiit = 1 tund), sõltuvalt silla tüübist. See aeg võib pikeneda ka seetõttu, et silla värvust on naaberhammaste värvusega sageli raske sobitada.

Kuidas sildproteesi eest hoolitseda?

Kui suhu on paigutatud sildprotees, on eeskujuliku suuhügieeni jälgimine kõige olulisem st reglaarselt tuleb hambaid (sh proteesi) pesta, hambaniidiga puhatsada ning hambaarsti külastada. Kui hambakatu teket ei piirata, koguneb see eriti kiiresti proteesi pinnale ja kinnituskohtade lähedusse ning võib tekitada ägedaid igemepõletikke, mille käigus võib osutuda vajalikuks silla eemaldamine. Kui suu eest korralikult hoolitseda, kestavad fikseeritud sildproteesid 10 ja enam aastat.

Märksõnapilv