Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid spetsialistile › Ortodontia › Ortognaatse kirurgia võimalused Angle II hambumusanomaalia ravis

Ortognaatse kirurgia võimalused Angle II hambumusanomaalia ravis

 1 häält
02.nov. 2001
Lõualuude suhteanomaaliad tulenevad ebaproportsionaalsest näo kasvust. Need progresseeruvad ja saavad ilmsiks. Hambad püüavad leida kompensatsioone, nad on suunatud liikuma muutunud lihastöö tulemusena, mis on tingitud lõualuude suhteanomaaliast.

Lõualuude suhteanomaaliad tulenevad ebaproportsionaalsest näo kasvust. Need progresseeruvad ja saavad ilmsiks. Hambad püüavad leida kompensatsioone, nad on suunatud liikuma muutunud lihastöö tulemusena, mis on tingitud lõualuude suhteanomaaliast.

Patsiendid, kes vajavad laiaulatuslikku ortodontilist ravi, tuleb jaotada kaheks sõltuvalt sellest, kas tegu on skeletaalsete või dentaalsete probleemidega.

Angle II anomaaliat põhjustavad või soodustavad tegurid:

  • alalõua kondüüli unilateraalne liiga kiire kasv võib avalduda poole alalõua suurenemisega koos kaasneva prognaatsusega. Selle põhjuseks võivad olla:
    • perekondlik taust,
    • vaskulaarsuse bilateraalsed erinevused,
    • varasemad traumad,
    • üsasisene rõhk,
    • endokriinnäärme infektsioonid ja põletikud
    • keskkõrvast lähtunud infektsioonid - viimasel ajal vähem seoses antimikroobse ravi arengule
    • reumatoidartriit lapseeas - võib mõjutada TML-i uni-ja bilateraalselt, mis viib alalõua funktsiooni ja struktuuri muutusteni
  • Luumurrud ja traumad. Kondülaarse trauma järgselt võib tekkida intra- või ekstrakapsulaarne anküloos. Ramus võib ühte sulada koljuga, mille tulemusel suu avamine on takistatud ning lõug võib nihkuda häiritud poole suunas.
  • Sündroomid – progressiivne hemifatsiaalne atroofia. Romberg’i sündroom - aeglane progresseeruv atroofia , mis haarab naha aluskude, siis rasvkude ja luukude. Sagedamini on mõjutatud naised ja haaratud tavaliselt näo vasak pool.

Angle II klassiga kaasnevad tihti:

  • posterioorne (lateraalne) risthambumus (crossbite)
    Esinemissagedus 5-21% sõltuvalt east ja uuritavast populatsioonist, kusjuures crossbite on suhteliselt levinud lastel, kellel on suurenenud adenoidid, mandlid või atoopikutel. Unilateraalset risthambumust seostatakse intensiivse pöidla imemisega. Harjumuspärane või pidev suu kaudu hingamine põhjustab keele alanenud postulaarset positsiooni ja ülalõua hambavõlvi kitsenemist, mis omakorda võib viia ühe- või kahepoolse risthambumuseni.
    Korrastamata risthambumust on uuringute abil seotud suurenenud asümmeetriaga TM ühenduses ja kondülaarsetes teedes, mis on toimuvate adaptiivsete protsesside tagajärg. Shid leidis, et ramuse kõrgus jääb risthambumuse puhul kasvu jooksul relatiivselt lühemaks. Keeling jt on leidnud, et kahepoolne risthambumuse esinemine on seotud mälumisseaduspärasuste hulgaga ning suurema lateraalse hälbega suu sulgemise ajal. Elektromüograafia abil on näidatud lihaste funktsiooni tasakaalustamatust.
  • eesmine lahihambumus (open bite)
    Sageli tingitud pöidla imemisest. Skeletaalselt on selle viiteks suurenenud näokorgus ja järsk alalõua tasand, mis peegeldavad maxilla liigset kasvu ja mandibula rotatsiooni ning tagumiste hammaste liigset lõikumist. Olulised on skeletaalsed faktorid. Enlow leidis, et goonioni nurk teeb arengu jooksul läbi vastupidise rotatsiooni, et kompenseerida mandibula tagurpidist rotatsiooni, mis aga viib goonioni nurga vähenemiseni elu jooksul.
  • sügavhambumus (deep bite)
    Eesmine sügavhambumus võib olla tingitud mandibula ette-üles rotatsioonist või alaintsisiivide liigsest lõikumisest.

Tähelepanu väärivad probleemid ortognaatset kirurgiat vajavatel patsientidel:

  • parodontaalne olukord - eriti alumiste incis. Labiaalsel pinnal ja kaniinide piirkonnas on oluline diagnostiline faktor kuhjunud incis. On soodus piirkond katu ja ladestuste tekkeks. Peale hammaste rivistamist olukord paraneb tunduvalt.
  • sügavad parotaskud - võimalik edukalt ravida katu eemaldamise ja 1-visiidilise instrumenteerimisega. Täisefekt saadakse alles 6-9 kuud peale ravi alustamist ja retsidiivi ei järgne, kui supragingivaalselt suudetakse kattu kontrollida. Vastasel juhul oht postoperatiivsele relapsile, kui hambad jäävad halva fiksatsiooniga. Parodontaalsete probleemidega patsientidele on kõige parem profülaktiliselt: Lapioperatsioon + intrusioon + hügieeniprogramm.

Märksõnapilv