Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid spetsialistile › Proteetika, implantoloogia, suukirurgia › Kroonideta sillasüsteemi CBW kliinilised aspektid

Kroonideta sillasüsteemi CBW kliinilised aspektid

 0 häält
02.nov 2001
Crownless Bridge Works (CBW) kroonideta sillasüsteem on sildade kasutamise meetod, mille korral kahjustatakse minimaalselt defekti piiravaid terveid tugihambaid. Piisav tugevus on tagatud nii üksikust kui mitme vahelüliga (pontics) silla korral nii anterioorselt kui posterioorselt.
Loe ka neidRaviprotseduur CBW kroonideta sildade abil
CBW silla kasutamise kliinilise näide
Crownless Bridge Works

Crownless Bridge Works (CBW) kroonideta sillasüsteem on sildade kasutamise meetod, mille korral kahjustatakse minimaalselt defekti piiravaid terveid tugihambaid. Piisav tugevus on tagatud nii üksikust kui mitme vahelüliga (pontics) silla korral nii anterioorselt kui posterioorselt. Tugihammastesse prepareeritakse standardsed implantaadiankru kanalid, kasutades selleks spetsiaalset täisnurkset täppismõõtmetega puuriotsikut. Ankrukanalitesse kinnitatakse sinna täpselt istuvad titaanankrud adhesiivselt. Seejärel võetakse jäljend, mille põhjal hambalaboris valmistatakse sillaelement nagu tavameetodil. Lõpuks fikseerib hambaarst silla titaanankrute ja tugihammaste külge adhesiivselt.

CBW ankruimplantaatide tehnika on kombinatsioon mitmest 20-aastase kliinilise kogemusega hambaravimeetodist (adhesiivid, pinnasöövitamine, silla-ankru-süsteemid). Täpsemad viited viimase kahe dekaadi jooksul läbi viidud uuringutest on toodud käesoleva artikli lõpus.

CBW sillad sobivad kasutamiseks nii frontaalselt kui lateraalselt. Kuna paljud patsiendid pole nõus diasteemi piiravate tervete hammaste lihvimisega, mis kaasneb tavapärase kroonidega silla puhul, siis CBW kroonideta silla tehnika võib siin pakkuda alternatiivset lahendust. Saksamaal 1992.a läbi viidud uuring näitas, et lateraalse diasteemi korral, kui puudus kuni kaks elementi, lahendati vaid 1% juhtudest tavapärase kroonidega silla abil.

CBW tehnika korral prepareeritakse ankurimplantaatide jaoks vajalikud kanalid tavapärase puurimisega, mistõttu sellise silla jaoks ettevalmistustööde aeg on tavapärasest tugihammaste lihvimisele kuluvast ajast tunduvalt lühem. CBW ainus suurem probleem võib tekkida sellest, et liig suurte välisjõudude toimel murdub sild implantaatankrute küljest lahti. See probleem on aga lihtsalt kõrvaldatav silla uuesti tsementeerimisega ankrute külge. Kuna CBW silla paigaldusprotsessi on võimalik läbida ka vastupidises suunas (st eemaldada ohutult juba paigaldatud elemendid), siis on võimalik silda suhteliselt lihtsalt eemaldada ning taastada silla paigutamisele eelnenud status quo, et vältida ebaõnnestumist. Seega jääb alati võimalus taastada algseis ning teostada proteesimine tavapärase silla abil.

CBW implantaatankru pikkus on 1,6 mm. Kui võrrelda seda tavalise sillatehnika juures kasutatava ära lihvitava ala suurusega (1,5-2 mm), siis ei saa pulbi kahjustamise risk selle tehnika kasutamisel olla mingil juhul tavapärasest suurem. Riski suurus sõltub muidugi diasteemi asukohast hambakaares ning ka patsiendi vanusest. Seetõttu on igasuguse riski vältimiseks vajalik eelnevalt tehtud röntgenpildi abil hinnata tugihammaste apikaalset ja peridontaalset seisundit ning pulbikambri suurust ja kuju.

Kõikidel ankurimplantaatidel on kooniline kuju ning need on võimalik teineteise suhtes paralleelseks sättida visuaalse hinnagu abil. Spetsiaalsete "ankruhoidjate" abil on ankrute paralleelsuse hindamine veelgi lihtsam. Sillaelemendi paigutussuuna ja mehaanilise konstruktsiooni tugevuse tagamiseks tuleb proksimaalpinnad töödelda võimalikult paralleelseks. Komposiit-tsementi kasutatakse nii ankurimplantaatide kinnitamiseks ankrukanalitesse, kui ka silla kinnitamiseks ankrute külge.

Faktoritest sõltuvalt on CBW silla abil võimalik asendada ka üle ühe puuduva hamba. Loomulikult on alalõua kahe molaari asendamisel suurem risk kui ülalõua kahe lõikehamba asendamisel. Üldjuhul on seega risk seda suurem, mida rohkem puuduvaid hambaid tuleb asendada. Ohutuks võib pidada kuni 2 hamba asendamist, seda nii frontaalselt kui lateraalselt. Pikema silla korral tuleb loomulikult arvestada eri suundadest mõjuvate jõudude erineva tugevusega. CBW silla raamistik on kohandatud nii, et neid jõude võimalikult ühtalselt tugihammaste vahel jagada.

Arvutustehnika poolt kontrollitud täpsusega valmistatud mikropuuride ja ankurimplantaatide  kasutamine tagab, et ankurimplantaat istub täpselt ettevalmistatud ankrukanalisse. Kui kanal on prepareeritud professionaalselt, kinnitub ankurimplantaat kanalisse väga tihedalt ka ilma tsementeerimata. Teoreetiliselt on selline meetod alati täpsem, kui tavapärase kroonide-sildade puhul esinev "voolava vaha" meetod. Seetõttu on ka väiksem sekundaarkaariese tekkimise oht. Sekundaarkaaries võib tekkida aga siis, kui sild on kaotanud oma stabiilsuse (tekib lõtk) ning seda ei kontrollita pikema aja jooksul. Seetõttu on olulised 6-kuuliste vahedega kontrollvisiidid ning korralik suuhügieen. Sillakeha tuleb valmistada ja paigutada nii (pöörake erilist tähelepanu interproksimaalsele alale), et patsient pääseks hõlpsalt selle alla jäävat ala puhastama, kuna seal on suurim risk sekundaarkaariese tekkeks.

Söövitusmeetodi kasutamise korral võib sekundaarkaaries tekkida mõnikord fiksaatori (retainer) kinnituskoha lähedusse. See on enamasti põhjustatud sellest, et tugihammaste pindade ning fiksaatori vahele jääv adhesiiv pole piisavalt puutumatu. Fiksaatorite lõtk tekitab enamasti sellest, et fiksaatortiibadele langeb suurem osa sillale mõjuvatest välisjõududest. Teisisõnu kogunevad fiksaatorite piirkonda kõik oklusaaljõud, pöörde- ja nihkejõud jne. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada ankrute ja silla omavaheline väga täpne sobivus, kuna hilisemad sillaelementide korrigeerimiskavatsused kukuvad tavaliselt läbi.

CBW.

CBW ankurimplantaatidega sillasüsteemis on kasutusel n.n retensioonipikendused (jätkud), mis on osa silla vahelülist (pontic). Retensioonipikendust ei saa nimetada tavaliseks fiksaatoriks nende kuju ja funktsiooni erinevuse tõttu. CBW retensioonipikendused on mõõtmetelt väiksed ja pole mõeldud vastu pidama suurtele jõududele. Nende põhiline eesmärk on ära hoida ankrutele mõjuvaid väändejõude ning suurendada ankrute, tugihammaste ja silla vahelist adhesiivjõudu. Suuremad välisjõud (mälumisjõud, lateraaljõud jne) suunatakse aga ankrutele, kuna need on tugevama konstruktsiooniga. Retensioonipikenduste lõtku tekkimisest tingitud sekundaarkaariese tekkimise tõenäosus on väga väike.

Ankruimplantaate on võimalik kinnitada ka komposiittäidistesse (kui mitte amalgaami). Sel juhul paigutatakse sillaelement nii, et raskesti puhastatavad ja/või suurte komposiittäidistega alad on sillaga täielikult kaetud. Selleks kasutatakse jällegi komposiittsementi. Kuid sel juhul tuleb bonding-ainet kohandada olukorrale, kuna titaanist ankurimplantaat kinnitub nüüd emaili/dentiini asemel hoopis komposiitmaterjali külge.

Ankruimplantaatide kinnitamine valatud täidiste külge on täiesti teostatav. Väärismetallist valutäidiste korral võib ankurimplantaadi preparatsioonikanali CBW täisnurkotsikuga mikropuuri abil teha otse metalli sisse, mitteväärismetallist täidiste korral pole see aga enamasti korralikult teostatav. Sel juhul tuleb metalli esmalt perforeerida õhkrootoriga teemantpuuri abil, mille tulemuseks on lai ankrukanal. Tekkinud kanal tuleb täita komposiitmaterjaliga ning pärast selle kõvastumist prepareerida seda CBW mikropuuriga. Ka siin tuleb bonding-aine valida vastavalt olukorrale (soovitavalt mingi metallpraimer), kuna ankurimplantaat kinnituv emaili/dentiini asemel metalli ja/või komposiidi külge. Eelnevalt kirjeldatud protseduure saab läbi viia ka portselanist valutäidiste korral, kuid sel juhul on portselani killustumise oht, mistõttu seda tuleks eelnevalt patsiendiga arutada.

CBW sillatehnoloogia korral on tagatud optimaalselt esteetiline tulemus, kuna tugihambad jäävad praktiliselt puutumatuks (kahjustamata) ning ei kasutata väljaulatuvaid metallfiksaatoreid. Kui ankurimplantaati kasutatakse õiges asendis, pole ankrutetipud nähtavad ka väga väikeste esihammaste korral. Väiksema materjalikulu tõttu on CBW silla lõpphind tavasilla omast enamasti madalam, mistõttu korrektse meditsiinilise diagnoosi korral on see usaldusväärne jäävhammaste asendusmeetod.

Kirjandus

  • In-vitro shear force resistance of CBW attachments. K.A. Dansen, J.G.C. Wolke, H.M.A.M. Keltjens, C.M. Kreulen, N.H.J. Creugers, College of Dental Science, University of Nijmegen, The Netherlands (in press)

  • In vitro Resistance of a Novel Miniature Anchor System for Tooth Replacement against Loading. H.M.A. Keltjens, N.H.J. Creugers, Universitaet Nijmegen, NL, (in press.)I.A.D.R. (International Association Dental Research) Kongreßvortrag Nizza, 24. - 27. Juni 1997

  • Minimalinvasive Brückenprothetik: Crownless Bridge Works (CBW), W. Olschowsky, Die Quintessenz 9, 917-929, 1998

  • Zahntechnische Arbeiten in Verbindung mit CBW-Ankern (CBW-Crownless Bridge Works), E. Frank, ZTM - Das internationale Zahntechnik Magazin, 7-8, 410-415, 1998

  • The relationship between Universal Dental Anchorage System (UDA) pins and the dental pulp chamber - in vitro. S. Dunne, B. Millar, Prim Dent Care, 1, 29-31, 1998

  • Risk factors and multiple failures in posterior resin bonded bridges in a 5-year multi-practice clinical study. N.H. Creugers, R.J. de Kanter, C.W. Verzijden, M.A. van 't Hof, I Dent 5-6, 397-402, 1998

  • Determining the temperature rise in the pulp and at the root surface during pin hole drilling and placing of dentine pins. N. Anil, F. Keyf, Eur J Prosthodont Restor Dent 11, 111-114, 1998

  • Effects of adhesive fixed prosthesis retainer design on resultant resin luting agent thickness. R.W. Wassell, G. Gagliano, I Prosthet Dent 10, 479-484, 1998

  • Composite to metal bond strength: effects of various surface. M.A. Vargas, D.S. Cobb, T.A. Fridrich, I Dent Res 76, 312, Abstr.-Nr. 2387, 1997

  • Intraorales Silikatisieren von Metallrestaurationen. R. Richter und H. Kuretzky, Cinical Research 11, 1-27, Produktdossier Co Jet, Espe, Seefeld, 1997

  • Longevity of fixed partial dentures. G. Libby, M.R. Arcuri, W.E. LaVelle, L. Hebl, 3 Prosthet Dent 8, 127-131, 1997

  • Provisional restorations for fixed prosthodontics. G. J. Christensen, Clinical Research Associates, Provo, Utah 84604, USA, J Am Dent Assoc 2, 249-252, 1996

  • Maximum likelihood estimate for the lifetime of bonded dental prostheses. W.G. de Rijk , M. Wood, V.P. Thompson, I Dent Res 75, 1700-1705, 1996

  • Failure rates of restorations for single-tooth replacement. G.F. Priest, Int 3 Prosthodont 2, 38-45, 1996

  • Esthetic comparisons of alternatives for replacement of a single missing tooth. G.F. Priest, I Esthet Dent 2, 58-65, 1996

  • A multi centered clinical study of posterior resin-bonded bridges the "Manchester trial". M. Kellet, C.W.J.G.M. Verzijden, G.A. Smith, N.H.J. Creugers, I Dent Res 22: 208-212, 1994

  • A meta-analyses of two different trials on posterior resin-bonded bridges. C.W.J.G.M. Verzijden, N.H.J. Creugers, M.A. van 't Hof, 3 Dent Res 22: 29-32, 1994

  • Studie zur Anwendung alternativer Fügetechniken von Edelstahledrähten und edelmetallfreien Legierungen unter besonderer Berücksichtigung des Silicoaterverfahrens. A. Nagler, W. Olschowsky, Zahnmed. Diss., Jena, 1994

  • Het Universal Dental Anchorage-systeem. I. Naert, C. Janssen, University of Leuven, Belgium, 1993

  • The etched cast restoration - Clinical techniques and long-term results. G. Barrack, Quintessence Int. 10, 701-713, 1993

  • Das Universal Dental Anchorage-System - eine Alternative zur konventionellen Brückentechnik. E. Parsché, R.O. Bratschko, University of Graz, Austria, Phillip Journal 9, 383 ff 1993

  • Oral hygiene, periodontal conditions and carious lesions in patients treated with dental bridges. A 15-year clinical and radiographic follow-up study. 3. Valderhaug, 3.E. Ellingsen, A. Jokstad, 3 Clin Periodontal, 7, 482-489, 1993

  • Condition of the periodontium in patients with fixed dentures. A. Fassmann, Z. Sindelka, Z. Kroupa, J Prosthet Dent 10, 300-307, 1993

  • Analysis of debond rates of resin-bonded prostheses. D.B. Boyer, V.D. Williams, K.E. Thayer, G.E. Denehy, A.M. Diaz-Arnold, 3 Dent Res 8, 1244-1248, 1993

  • A seven-and-a-half year survival study of resin-bonded bridges. N.H.J. Creugers, A.F.Kayser, M.A. van 't Hof, 3 Dent Res 71, 1822-1825, 1992

  • Kleben und Klebetechniken. Teil 2., R. Janda, Dent Labor 40, 615-628, 1992

  • Lückenversorgung mittels Stift-Adhäsivbrücke und Kompositrekonstruktion eines stark zerstörten Zahnes. B. Hugo, University of Bern, Switzerland, Die Quintessenz, 43, 39-57, 1992

  • Universal Dental Anchorage - dentaal alternatief. Chr. Hartendorp, M.Th. Olieslagers, NT 11, The Netherlands, 1992

  • Universal Dental Anchorage. Die Möglichkeit der Lückenversorgung ohne zu beschleifen. U. Krause-Hohenstein, Die Zahnarztwoche 9/1992

  • A pin-assisted retention technique for resin-bonded restorations. P. Miara, B. Touati, Pract Periodontics Aesthet Dent 9, 21-27, 1992

  • Studie über Qualität und Wirtschaftlichkeit in der zahnmedizinischen Verzorgung. Bundesverband der Betriebskrankenkassen Deutschland, Nomos-Verlag, Bonn, 1992

  • Die Beeinflußung des Kariesrisikos durch eine modifizierte Odontogenese (I), B.-M. Kleber. Quintessenz 43, 25-36, 1992

  • Silikatisieren als Oberflächenkonditionierung von Metallen für den hydrolysebeständigen Verbund mit Kunststoffen. W. Beidner, R. Marx, Die Quintessenz 43, 103-115, 1992

  • Schädel-, Kiefer- und Gelenksorthopädie. F. Mongini, W. Schmid, Die Quintessenz 43, 1992

  • Kunststoff- Metall-Verbund - Neue Wege in der restaurativen Zahnmedizin (I) u. (11). 3. Wîrz et al. Die Quintessenz 43, 123-132 / 339-346, 1992

  • An analyses of clinical studies on resin-bonded bridges. N.H.J. Creugers, M. A. van 't Hof, J Dent Res 70, 146-149, 1991

  • An alternative method of canine fixed partial denture retainers. T. Wilwerding, Creighton University School of Dentistry, Omaha U.S., Quintessence International Vol. 21, 1990

  • Een tandsparend alternatief. N.H.J. Creugers, R.M.J.G. Sangen, University of Nijmegen, The Netherlands, Tandartspraktijk, 11JG, 7/8, 18-23, 1990

  • Die Zahnarztpraxis als Unternehmen. K. W. Langer, Selbstdruck, Deutschland, 1990

  • Zahnärztliche Adhäsivkunststoffe und ihre klinische Anwendung. Masuhara & Yamashita, Quintessenz Verlag, Berlin, 1990

  • Das Universale Dentalankersystem zur Versorgung kleiner Lücken. H. Schwickerath, Dtsch. Zahnärztl. Z. 43, 469ff, 1989

  • A survey of clinical experiences with dental-anchoragebridges of general practising dentists (1 to 6 years). J.G. Berkhof, S.H. Lo, University of Groningen, The Netherlands, 1989

  • Bonded bridge recalls and Weibull distributions, results overaging seven years. V.P. Thompson, M. Wood, W. de Rijk, I Dent Res 68, 920, 1989

  • Failures and length of service in fixed prosthodontics after long-term function. A longitudinal clinical study. S. Karisson, Swed Dent 3 5, 185-192, 1989

  • Die Verbundfestigkeit des Universal Dental Anchorage Brückenankersystems nach Temperaturwechselbelastung und seine Festigkeit unter besonderer Berücksichtigung gekürzter Ankerstifte. R. Funken, (H. Schwickerath, R. Voss) Inaugural-Dissertation, Universität Köln, 1988

  • Anchor-retained bridge. A conservative approach to tooth replacement. J.L. Lui, Dent 3 Malays 11, 21-24, 1988 A clinical evaluation of the Universal Dental Anchorage. J. Hart, University of Kansas, 1988

  • An Alternative Method of Tooth Replacement. C.L. Davidson, T.L. Hansson, C.A. Krabbendam, ACTA, Dep. Dent. Mat. Sci., University of Amsterdam, 1985

  • The Continuation of Investigation of The Alternative Method of Tooth Replacement. C.L. Davidson, T.L. Hansson, C.A. Krabbendam, University of Amsterdam, The Netherlands, Quintessence Internat. Vol. 18, 139ff, 1987

  • Das mehrfunktionelle Ankersystem. S. Sandhaus, Switzerland, Die Quintessenz 4, 1985

  • Strength of UDA-Bridge Anchorage I & II Cemented to Various Dental Materials. C.L. Davidson, testreport no. 070785-B, Dept. Dent. Mat. Sci., University of Amsterdam, 1985

  • Elektrisches Meßverfahren zur Bestimmung der Belastbarkeit des Unterkiefers bei Patienten mit vollbezahntem Gebiß. K.L. Gerlach, P. Nußbaum, Dtsch. Zahnärztl. Z. 39, 146-149, 1984