Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid spetsialistile › Hambaraviseadmed › Kuidas valida autoklaavi

Kuidas valida autoklaavi

 2 häält
Dr Kaido Andres
02.nov. 2001
Milliste parameetrite alusel valida sobivat autoklaavi? Milliseid autoklaavi tehnilisi parameetreid jälgida? Kui palju vajab autoklaav hooldust? Kokkuvõte Eesti Hambaarstide Päevadel tehtud selleteemalisest ettekandest.

Autoklaav Tegeldes hammaste raviga tuleb instrumente enne tarvitamisel steriliseerida. Tuleb hankida autoklaav. Siit edasi mõeldes selgub, et:

  • Autoklaav ei too midagi sisse ja on kallis
  • "Kõige parema" seadme saate vaid selle müüja käest, kelle poole Te parasjagu pöördute (niimoodi iga uue müüja korral!)
  • Peale autoklaavi ostu selgub, et tuleb teha veel regulaarseid lisakulutusi

Teine suur murede ring on soovitava seadme tehnilised näitajad.

  • Kui suur seade on paras?
  • Kas autoklaav läbib ka 5-10 aasta pärast kõik nõuded, mida muutuv aeg võib kaasa tuua?
  • Kindlasti peab seade vastama mõnele hetkel üldlevinud võlusõnale?
  • Kui palju on mul temaga igapäevast sekeldamist?

Kõike seda kokku võttes selgub, et valik on raske. Valikut alustades teadvustage enesele järgmisi küsimusi ning pidage alati meeles, et autoklaavi ei osteta kambri suuruse järgi, vaid selle järgi, mida te sinna sisse tahate panna.

 

Kui kauaks on Teil vaja autoklaavi?

Vastus sellele küsimusele annab Teile esimesed vihjed millist seadet on vaja. Tavaliselt kestab autoklaav 10-30 aastat. Samas kui Te kavatsete töötada veel vaid 5-10 aastat, pole eriti vaja mõelda, mis toimub normide alal 10-15 aasta pärast. Senine rahvusvaheline standardite areng näitab, et muudatused tulevad iga 10 aasta järel. Autoklaavide uued normid hakkavad Euroopas kehtima sellel aastal. Sterilisatsiooni kulumaterjalide, indikaatorite ja konteinerite standardid on kas alles vastu võetud või just vastu võtmisel.

Teine mitte vähem oluline moment on Eesti kohalikud normid. Liikudes kiiresti järgmisse liitu kiputakse kõike kiiresti ja mõtlematult üle võtma. Näiteks kui homsest peaks hakkama kasutama EN1 3060-2, klass B tüüpi autoklaave, siis praktiliselt kõik autoklaavid, mis meil on viimase 10 aasta jooksul ostetud, tuleks välja vahetada. Eesti hambaarstidele läheks see minu arvutuste kohaselt maksma umbes 60 miljonit krooni. Siin tahaks küll loota, et tehakse mingi mõistlik kompromiss.

 

Mitu tundi päevas Te töötate ja kui palju on teil instrumente?

Vastus sellele küsimusele annab teile teada päevased mahud. Selle järgi saate arvutada autoklaavi suuruse. Siit tulenevalt ka sterilisatsioonitsükli kestvuse ja päevase tsüklite arvu. Siinkohal on paras aeg rääkida sterilisatsioonitsüklist.

Iga autoklaavi tsükkel koosnev järgmistest osodest: üleskütmine, sterilisatsioon, auru väljutamine ja kuivatus. Seda kõike pole võimalik teha 3, 5 ega ka 9 minutiga. On võimalik steriliseerida teatud tingimustel 3 minutiga, kuid ei ole võimalik teha sterilisatsioonitsüklit 3 minutiga. Sterilisatsiooniaeg on osa kogu sterilisatsioonitsüklist ja paraku üks väiksemaid osi. Enamuse ajast võtab üleskütmine, eelvaakumid ja vaakumkuivatus.

Kuid mis on vaakum? Lähtudes prEN13060-2 klass B nõuetest ei ole igasugune vaakum piisav, rääkimata sellest, et igasugustes seadet tutvustavates materjalides ja esipaneelil on võlusõna - vaakum. Sterilisatsioonitsüklis 2 vaakumit: eelvaakum ja vaakumkuivatus, kusjuures olulised on mõlemad. Eelvaakum on tähtis sterilisatsiooni kvaliteedi tagamiseks ja vaakumkuivatus on tahtis steriliseeritud materjalide säilitamisel. Eelvaakumiga me eemaldame autoklaavikambrist õhu. Ühe eelvaakumiga see ei õnnestu, mistõttu kasutatakse mitut auruimpulssidega vahelduvat eelvaakumit. Uuringud on näidanud, et ühe vaakumiga saab eemaldada kuni 90% kambris olevast õhust. Seepärast kasutatakse haigla kesksterilisatsiooni osakondades kuni 4 eelvaakumit, saavutamaks 99,9% õhu eemaldumist. Õhu eemaldamine on vajalik selleks, et aur saaks tungida igasse autoklaavikambri ossa. Nendes kambri osades, kuhu jääb õhk, sterilisatsiooni ei toimu. Vaakumkuivatus on teine oluline sterilisatsioonitsükli osa, mis tagab küllaldase kuivatuse (eriti pakendite seest). Vaakumiga imetakse niiskus välja.

Sterilisatsioonitsükli keskmine kestvus instrumentidele:

  • Eelvaakum koos üleskütmisego võtab umbes 5-10 minutit. See sõltub sellest, kas aur genereeritakse autoklaavikambris või eraldi aurugeneraatoris ja palju tehakse eelvaakumeid.
  • Minimaalne soovitatav sterilisatsiooniaeg on pakkimata üksikul instrumendil 3 minutit. Kui autoklaavikambris on rohkem asju, on soovitatav minimaalne sterilisatsiooniaeg 5 minutit.
  • Auru väljutamine kestab 30-60 sekundit.
  • Sellele järgneb vaakumkuivatus kestvusega 10-15 minutit. Instrumentidele on 10 minutit piisav (eeldusel, et autoklaavikamber pole üle koormatud).

 

Kvaliteetseks sterilisatsiooniks ei tohi autoklaavi üle laadida. Hambaravis kasutatavad seadmed võimaldavad korraga steriliseerida 3-5 kg instrumente, seda sõltuvalt kambri suurusest. Arvutades kokku, saame ühe sterilisatsioonitsükli pikkuseks 21 - 31 minutit. Kiiremini ei saa. Arvestades juurde laadimisele ja tühjendamisele kuluvat aega, on tunnis võimalik teha kuni 2 tsüklit. Kui tööpäeva pikkuseks on 8 tundi, saab päevas teha kuni 16 tsüklit. Kokku on päevas võimalik maksimaalselt steriliseerida 48-80 kg instrumente. Siit tuleb teha mõningased mahaarvamised. Praktikas ei saa alati 2 tsüklit tunnis teha, kuna instrumente ei jätku. Need kas ei jõua tagasi, ei ole kasutuses jne. Samuti ei saa asutuses üks inimene tegeleda ainult autoklaavimisega (st tegeleb vaid laadimise ja sterilisaatori käivitamisega). Kõige olulisem on aga arvestada päevast maksimaalset sterilisatsioonitsüklite arvu.

Eelöeldut arvesse võttes tuleb autoklaav osta 25-30% tootlikum, kui on Teie hetke vajadused. Teiseks tuleks arvestada maksimaalselt kuni 10 tsükliga. Seega maksimaalselt saate steriliseerida 50 kg instrumente päevas. Kui steriliseeritakse tekstiili, plastikut või kummi, siis tuleb need tsüklid instrumentidele mõeldud tsüklitest maha arvutada. Nimelt ei saa ega ka tohi steriliseerida erinimelisi materjale korraga, kuna instrumendid ja tekstiil käituvad kambris erinevalt, erinev on soojusmahtuvus ja seega on nende sterilisatsioonitsüklid on erinevad.

 

Kui palju on aega autoklaaviga töötamiseks?

Praktikas on levinud variant, kus steriliseeritakse tööpäeva lõpus kõik instrumendid järgmiseks päevaks ette. Sellisel juhul peaks piisama 15-25 liitrisest kambri mahust. Kui autoklaavi kasutatakse rohkem kui ühe hambaraviseadme teenindamiseks, on otstarbekas kasutada 20-80 liitrist autoklaavi.

 

Jõudes autoklaavi valikul mingisugusele otsusele, tuleks mõelda ka tehnilistele üksikasjadele:

  • Küttekeha(d). Eelistada tuleks seadmeid, kus küttekehad ei puutu otse kokku destilleeritud veega ja kus seadmes on rohkem kui üks küttekeha. Kuigi autoklaavis kasutatakse vaid destilleeritud vett, tekkib ikkagi katlakivi küttekehadele, mis puutuvad veega otse kokku. Kui seadmel on mitu küttekeha, siis ühe purunemisel ei jää autoklaav seisma.
  • Uksetihendil peoks ristläbilõige olema võimalikult ruudu kujuline ja fikseeritud autoklaavi ukse külge. Kui tihendi üks mõõt ületab oluliselt teise mõõtu ja liigub kambri suhtes, siis kulub tihend kiiremini.
  • Juhtimissüsteem. Uued normid eelistavad vaid täisautomaatse juhtimisega autoklaave. Siin viiakse inimliku vea tekkimise võimalus miinimumini.
  • Kasutamismugavus - mida vähem nupule vajutamist, seda parem.
  • Igapäevane hooldus. Vähene regulaarne kasutajapoolse hoolduse vajadus viitab seadme kasutamise lihtsusele ja töökindlusele.

     

  • Mida rohkem on ühe tootja seadmeid müüdud, seda suurem on tõenäosus, et nad töötavad hästi.
  • Autoklaavi välimus on siis tähtis, kui eelnimetatud punktid on täidetud.

 

Kokkuvõttes on hea see autoklaav, mis täidab kõik teie soovid steriilsete toodete osas täna ja 10 aasta pärast.

Kokkuvõte Eesti Hambaarstide Päevadel 2001 tehtud ettekandest

Märksõnapilv